100 sekundi video: Ainulaadsed ja põnevad tarnad ({{commentsTotal}})

Mida kujutavad endast rahva seas ka pokudena tuntud tarnad ja mis muudab selle ääretult liigirikka taimeperekonna ainulaadseks? Neil teemadel räägib Tartu ülikooli botaanika osakonna vanemlaborant Mare Toom.

Äsja ilmus sarjas "Eesti elurikkus" TÜ Loodusmuuseumi ja botaanikaaia väljaandena raamat tarnadest, ühest huvitamast perekonnast taimeriigis. Lõikheinaliste sugukonda kuuluvaid tarnu tunneb rahvas rohkem pokudena, kuigi pokumättaid moodustavad neist üksikud. Pigem iseloomustavad tarnu lõikavad lehed. Tarnade teaduslik nimi Carex tuleneb kreekakeelsest sõnast charaktos, mis viitabki leheservadel olevatele saagjatele hammastele.

Perekond on üks liigirikkamaid maailmas, umbes 2000 tarna liigist on Eestis esindatud ligi 70. Tarnadel on uskumatult palju omapära nii välisehituses kui ka molekulaarsel tasemel. Üheks tähtsamaks omaduseks on tarnade kromosoomide võime katkeda ja liituda uuesti, seetõttu võib kromosoomide arv olla liigisiseselt vägagi varieeruv. Varieeruvus peegeldub ka tarnade välimuses, liiatigi pole neil silmatorkavaid õisi ja see muudab tarnade määramise üsna keeruliseks. Tarnade peamisteks eristustunnusteks on pähikuisse koondunud põisikud.

Tarna põisik on täiesti ainulaadne moodustis - see on kandelehekesest moodustunud kotike, milles asub emakas koos areneva seemnega. Seega on tarnade seeme kahekordselt kaitstud.

Paljudel tarnadel on kooslustes ülitähtis roll. Olles soostunud niitude ja kallaste dominantliikideks, pakuvad tarnad elupaika selgrootutele, pisiimetajatele ja lindudele. Madalsoodes on nad peamised turbamoodustajad. Mõnel liigil on avastatud keskkonda puhastav võime, üksikuid neist on katsetatud ka vähivastaste ravimite loomisel.

Tarnad on paelunud paljusid inimesi. Ka maailmakuulus teadlane Karl Ernst von Baer oli tarnadest lummatud ning tahtis nende süstemaatikat valida oma doktoritöö teemaks. Mõttest tuli loobuda, kuna arstiteaduskonnas polnud selline teemavalik kohane.



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: