Heiki Niglas on Cambridge'i ülikooli doktorant, kes konverentsil "Eesti noorteadlased välismaal" pidas ettekande teemal "MRT, polünoomid ja aproktsimatsiooniteooria".

Ettekandes rääkis Heigi Niglas aproksimatsiooniteooriast ja selle rakendustest ning spetsiifilistest probleemidest, millega ta praegu tegeleb.

Kõigile on teada magnetresonantstomograafia (MRT) uuring, kus saadakse pilt inimese sisemusest. See aga võtab aega ja sageli oleks vaja seda saada võimalikult kiiresti. Taolisi probleeme on võimalik matemaatiliselt hästi formuleerida ja viimasel kümnendil on tehtud palju edusamme, kuidas MRT uuringut kiirendada ehk teha vähem mõõtmisi kvaliteeti kaotamata.

Ideaalse pildi saamiseks oleks vaja lõpmatut infohulka, aga arvutis saab salvestada vaid lõpliku hulga informatsiooni. Pildi näol on meil matemaatiliselt tegemist funktsiooniga ja masin annab välja mingid numbrid, näiteks teatud hulga Fourier' kordajaid. Selle info ehk nende kordajate abil on vaja taastada pilt nii täpselt kui võimalik.

Selleks on välja töötatud palju erinevaid meetodeid ja eriti viimase kümnendi jooksul on tehtud mitmeid samme, mida on praktikas ka juba rakendatud. Just viimasest sellega seotud matemaatilistest probleemidest räägib Heiki Niglas oma ettekandes.