Ühe minuti loeng: taimed kasvavad ka talvel ({{commentsTotal}})

Talv on taimede jaoks oluline aastaaeg, kuid seni on sellele võrdlemisi vähe tähelepanu pööratud. Levinud arvamuse kohaselt on taimed talvel suikeolekus ja nende elutegevus taastub alles kevadel. Päris nii see siiski pole, sest paljud igi- või talihaljaste lehtedega taimed kasvavad ja fotosünteesivad ka talveperioodil, teab rääkida Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi ökoloogia nooremteadur Martin Küttim.

Lumi hoiab hästi sooja ning isegi krõbeda külmaga võib temperatuur lume all aastaringselt plusspoolel püsida. Lumealune elukeskkond on väga niiske ja nii ei teki taimedel dehüdreerumise ohtu. Kuni lumikate pole just ülemäära paks, jõuab taimedeni ka fotosünteesiks piisavalt valgust.

Paljud igihaljad taimed on võimelised säilitama oma fotosünteetilise aktiivsuse kogu talveks ja nõnda pikendama vegetatsiooniperioodi. Helsingi ülikooli teadlaste hinnangul moodustab näiteks pohla fotosünteetiline aktiivsus südatalvel paarikümne sentimeetrise lumekihi all umbes kolmandiku suvisest fotosünteesist, kui õhutemperatuur on kerkinud kümnelt miinuskraadilt viieteist plusskraadini – kogu aasta lõikes on see märkimisväärne.

Veelgi rohkem on teada põllumajanduskultuuridest, näiteks talinisu (Triticum aestivum) talvine kasv võib külmal perioodil koguni kiireneda. Sama strateegia äärmusliku näite hariliku kassinaeri (Malva neglecta) talvine fotosüntees ületab suvist koguni kaks korda.

Talvel kasvavad ka rabade peremehed turbasamblad, sidudes nõnda atmosfäärist süsinikku. Tallinna ülikooli ökoloogia keskuse ja Helsingi ülikooli uuringutulemuste põhjal võib koguni kolmandik turbasammalde aastasest kasvust moodustuda talveperioodil. Arvestades et soode turbakihis paikneb 1/3 kogu maismaa süsinikust, mille moodustavad peamiselt turbasammalde jäänused, on talvine kasv ka süsinikuringe seisukohalt märkimisväärne.

Tegelikult on talvel oluline roll kõigi taimede elus: see, milline on olnud talv, mõjutab olulisel määral taimede edukust suvel. Pidevad külmumise ja sulamise tsüklid lumevaesel talvel lõhuvad taimede kudesid ning vähendavad nende võimet kasvada ja paljuneda ning võivad tappa olulise osa taimepopulatsioonist.

Paraku on meie laiuskraadil kliimamuutused kõige kiiremad just talvel ning väljenduvad lumikattega perioodi lühenemises, mistõttu jäävad taimed temperatuurimuutuste eest kaitseta. Kuna taimede võime talvega kaasnevat stressi taluda on erinev, kujundab talvine kliima ja selle muutumine meie taimestikku tulevikus.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: