Konkurssi on korraldatud alates 2008. aastast. Selle aja jooksul konkursile saadetud kokku üle 5400 idee, neist 2015. aastal 755. Leiutiste ideid saadetud kõikjalt üle Eesti. Ligi kolmandik töid tuli Tallinnast (32,7%) ja kõige vähem töid Viljandi- (0,3% ehk 2 tööd) ning Põlvamaalt (0,5% ehk 4 tööd). Lisaks osales juba teist aastat Kölni Katoliku algkooli õpilane, kelle pere on Eestist Saksamaale kolinud.

Riiklikud preemiad ja tänukirjad andsid üle president Toomas Hendrik Ilves ja Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.

"Me oleme ikka väga rahul selle aasta saagiga. Leiutisi oli palju, ideid oli väga mitmesuguseid ja ei olnud lihtne välja valida neid, kes siin täna preemiaid said," ütles Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juht Terje Tuisk "Aktuaalsele kaamerale".

2015. aasta Eesti õpilasleiutajate riikliku konkursi tulemused

1.–4. klass:
I preemia (a´400 eurot):

Leen Burmeister (Märjamaa Gümnaasiumi 2. klass) töö „Pepulauaga jope“ eest;
Madli Olbrei (Tartu Katoliku Hariduskeskuse 2. klass) töö „Atsih“ eest;
Henri Prillop (Tartu Kivilinna Kooli 2. klass) tööde „Tark töövihik“ ja „Reguleeritava põhjaga bassein“ eest.

II preemia (a´ 300 eurot):

Peeter Brifk (Tartu Emajõe Kooli 3. klass) töö „Kargusoojendaja“ eest;
Agnes Kuura (Tartu Tamme Kooli 2. klass) töö „Häälemuutja“ eest;
Martin Aksel Porroson (Haabneeme Kooli 4. klass) töö „Distantsjuhitavad jalgrattapidurid“ eest;
Gabriela Maria Taylor (Gustav Adolfi Gümnaasiumi 4. klass) töö „Lihtne mõte“ eest;
Siim Oliver Virro (Tallinna Kesklinna Põhikooli 2. klass) töö „Telefoni äpp laulude pähe õppimiseks“ eest

III preemia (a´ 200 eurot):

Arion Andreas Aavisto (Tallinna Kesklinna Põhikooli 2. klass) töö „Lusikas magus + -“ eest
Mattias Aniott (Parksepa Keskkooli 1.klass) töö „Puhta käe ukselink“ eest
Mia-Maria Loigom (Haabneeme Kooli 1. klass) töö „Päkapikusussilamp“ eest;
Saskia Põldmaa (Tallinna Reaalkooli 3. klass) töö „Eakate tool“ eest;
Oskar Tärnov (Tallinna Kesklinna Põhikooli 4. klass) töö „Tehismesilane“ eest;
Ivar Õunap (Tartu Kivilinna Kooli 1. klass) töö „Sahtlid põranda sees“ eest

5.–9. klass

I preemia (a´ 500 eurot):

Kaur Lõhmus (Tartu Tamme Kooli 5. klass) töö „Täispuhutav isekokkurulluv kelk“ eest;
Marken Järv (Põlva Ühisgümnaasiumi 8. klass) töö „Haamer Hammer“ eest

II preemia (a´ 400 eurot):

Joosep Rehepapp (Tallinna Toomkooli 5. klass) töö „Tolmuimejaotsik, millega pisikeste asjade vahelt tolmu imeda“ eest;
Miko Sein (Tõrva Gümnaasiumi 9. klass) töö „Õigekirjakontrolli äpp“ eest;

III preemia (a´ 300 eurot):

Ketter Aljes (Parksepa Keskkooli 5. klass) töö „Lugemiskontrollija“ eest;
Andre Jalajas (Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 5. klass) töö „Valgustatud maabussipeatus“ eest;
Kevin Kaldalu (Gustav Adolfi Gümnaasiumi 5. klass) töö „Dokument Sinu telefonis“ eest;
Maili Karus (Luunja Keskkooli 5. klass) töö „Nohutorud“ eest;
Jaan Läänmäe (Pirita Majandusgümnaasiumi 6. klass) töö „Teeäärsete loomade hoiatussüsteem“ eest;
Margus Žukovits (Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 7. klass) töö „Purunevad nookurid“ eest.
Rasmus Vaht (Kärdla Ühisgümnaasiumi 9. klass) töö „FIT-SCAN“ eest;
Leana Jete Korb töö“ Õpi Ralli“, Liisa Pesti töö „Tähetorm“ ning Freja Marin Karolina Torstenberg ja Ramon Saluveer töö „Sõlmes sõnad“ eest (kõik Gustav Adolfi Gümnaasiumi 6. klass ja ) eest

10.–12. klass

I preemia (a´1000 eurot):

Priit Norak (Saue Gümnaasiumi 12. klass) töö „Ekstruuder V3 - Plastikute taaskasutamine läbi 3D-printimise“ eest;
Natalija Golubenko (Valga Gümnaasiumi 10. klass) töö Kõrvarõhustabilisaator“ eest

II preemia (a´ 700 eurot):

Mark Jõgar (Nõo Reaalgümnaasiumi 11. klass) töö „Minikülmiku äpp“ eest;

III preemia (a´ 500 eurot):

Heleri Nõmm (Tartu Tamme Gümnaasiumi 11. klass) töö „Kooli valimise äpp“ eest

Preemiad I preemia saanud tööde juhendajatele (a´ 400 eurot)
Eve Burmeister (Märjamaa Gümnaasium) põhikooli 1.–4. klassi astmes I preemia pälvinud Leen Burmeisteri töö „Pepulauaga jope“ juhendamise eest;
Tarvi Olbrei (AS Olbtar) põhikooli 1.–4. klassi astmes I preemia pälvinud Madli Olbrei töö „Atsih“ juhendamise eest;
Margit Hunt (Tartu Kivilinna kool) ja Külli Prillop põhikooli 1.–4. klassi astmes I preemia pälvinud Henri Prillopi tööde „Tark töövihik“ ja „Reguleeritava põhjaga bassein“ juhendamise eest;
Ants Lõhmus (Tartu Ülikooli Füüsika Instituut) põhikooli 5.–9. klassi astmes I preemia pälvinud Kaur Lõhmuse töö „Täispuhutav isekokkurulluv kelk“ juhendamise eest;
Voldemar Ansi (Põlva Ühisgümnaasium) põhikooli 5.–9. klassi astmes I preemia pälvinud Marken Järve töö „Haamer Hammer“ juhendamise eest;
Valmar Kaur (Saue Gümnaasium) gümnaasiumiastmes I preemia pälvinud Priit Noraku töö „Ekstruuder V3 – Plastikute taaskasutamine läbi 3D-printimise“ juhendamise eest.

Preemiad II preemia saanud tööde juhendajate (a´ 300 eurot)

Indrek Brifk (Ravimiamet) põhikooli 1.–4. klassi astmes II preemia pälvinud Peeter Brifki töö „Kargusoojendaja“ juhendamise eest;
Maret Kuura (Tartu Tamme Kool) põhikooli 1.–4. klassi astmes II preemia pälvinud Agnes Kuura töö „Häälemuutja“ juhendamise eest;
Janek Porroson (KVVK Süsteemid OÜ) põhikooli 1.–4. klassi astmes II preemia pälvinud Martin Aksel Porrosoni töö „Distantsjuhitavad jalgrattapidurid“ juhendamise eest;
Merike Rehepapp (Eesti Kunstiakadeemia) põhikooli 5.–9. klassi astmes II preemia pälvinud Joosep Rehepapi töö „Tolmuimejaotsik, millega pisikeste asjade vahelt tolmu imeda“ juhendamise eest;
Jaan Tasa (Tõrva Gümnaasium) põhikooli 5.–9. klassi astmes II preemia pälvinud Miko Seina töö „Õigekirjakontrolli äpp“ juhendamise eest;
Maie Jõgar (New Tallinn OÜ) gümnaasiumiastmes II preemia pälvinud Mark Jõgari töö „Minikülmiku äpp“ juhendamise eest.

Parima kooli preemia (esemeline preemia väärtusega 2600 eurot)
Gustav Adolfi Gümnaasium.

The Intel International Science and Engineering Fair’ile (Intel ISEF) (toimub 2016. aasta mais Phoenixis, USAs), saadetakse Eestit esindama Priit Norak tööga „Ekstruuder V3 – Plastikute taaskasutamine läbi 3D-printimise“.

Korraldajate sõnul on lapsed tundliku sotsiaalse närviga ja noorte poolt välja toodud lahendamist vajavad probleemid peegeldavad kõike, mis nende endi peredes, koolis ja ühiskonnas toimub, mis on aktuaalne ja vajab lahendamist.

Hindamiskomisjoni liige Terje Tuisk tõi seekordselt konkursilt välja kaks suundumust, mida varasematel aastatel ei ole tähele pannud. „Noored muretsevad targemate laste motivatsiooni pärast koolitunnis – välja toodi mitmeid ideid, mis motiveeriks targemaid lapsi koolis rohkem pingutama. Kuigi pakutud ideedest on osad koolides ka täna kasutusel, siis ilmselt kaugeltki mitte kõigis koolides. See, et tark laps ise enda motivatsiooni pärast muretseb, on mõtlemapanev,“ märkis Tuisk.

Teine tähelepanek puudutab digimaailmaga vastandumist – ühed noored pakkusid välja idee meeldetuletuspaelast, mis ei ole mingi digividin, vaid tavaline pael, mis käib ümber käe, kuhu peale saab meeldetuletusi kirjutada ja mille aku ei saa tühjaks.

Noormees pakkus oma idee lahendamiseks välja keerulise süsteemi arvutist, skännerist ja printerist kirjutades põhjenduseks:

„Seda kõike saaks lihtsalt lahendada tahvelarvuti abil, aga täiskasvanud arvavad, et lapsed tegelevad liiga palju arvutiga ja peaks pigem paberile kirjutama.“