Video: lapsena Rootsi pagenud iraaklanna kummutab pagulashirme ({{commentsTotal}})

Noras Shante on Iraagi sõjapõgenik, kelle vanemad saatsid toona 8-aastase tüdruku ihuüksi Rootsis elava tädi juurde. Seejuures polnud veel lapseeas Noras varem Rootsis oleva sugulasega kohtunud. Praegu, kümme aastat hiljem on neiu selle kogemuse võtnud aluseks, et luua rahvusvaheline õpilasfirma.

"Olin kooliajal ainus laps, kellel oli teistsugune taust, sest kõik teised koolikaaslased olid rootslased. Hirm teistsuguse ees oli see, mis pani neid mind kiusama," rääkis Shante. Tema sõnul öeldi talle pidevalt, et Iraagi päritolu tüdruk pole oodatud Rootsi ühiskonda ning lisati, et ta on tulnud selleks, et Rootsi elanike sissetulekut ära võtta.

Shante hinnangul on ksenofoobsed hirmud aga alusetud. "Teen tööd, õpin ja tahan midagi suurt ära teha," toonitas Shante, kes lisas, et ta peab Rootsit oma kodumaaks hoolimata sellest, et ta on sündinud Iraagis.

"Tahan tõsta kaastunnet ja mõistmist nende inimeste suhtes, kes on pärit teisest kultuuriruumist ning järgivad teisi tavasid. Soovin öelda kõigile, et nad ei kardaks erinevusi," rääkis Shante.

Tema äriidee, mis on plaanis vormida rahvusvaheliseks õpilasfirmaks, lähtub soovist tõsta teadlikkust põgenikega seotud probleemide osas ning eesmärk on turundada koolitusi, mis hajutaksid ja kummutaksid hirme, mis seotud pagulaste ja sõjapõgenike vastuvõtmisega Skandinaavias ja Balti riikides.

50 rahvusvahelist õpilasfirmat

Möödunud nädalavahetusel kogunes Tallinna 21. koolis enam kui 100 õpilast Kesk-Läänemere riikidest, et SA Junior Achivement Eesti (JA Eesti) juhendamisel vormida äriideed rahvusvahelisteks õpilasfirmadeks. Järgmise kolme aasta jooksul on plaanis pakkuda ettevõtluskogemust enam kui 500 noorele, kes loovad poolsada rahvusvahelist ettevõtet.

Nädalavahetusel esitletud õpilasfirmade äriideid ühendaski eesmärk muuta ühiskond avatumaks ja sallivamaks.

JA Eesti projektijuhi ja Tallinna 21. koolis toimunud konverentsi ühe korraldaja Maria Abeli sõnul toimuvad Eestist alguse saanud projekti raames järgmiste aastate jooksul mitmed jätkuüritused. "See on praegu esimene sats, kes lõpetab projekti järgmisel kevadel Riias toimuval üritusel," sõnas Abel, kes lisas, et teine õpilasgrupp alustab 2016. aasta sügisel ning kolmas ülejärgmisel aastal.

Peamine eesmärk on leida äripartnerid õpilasprojektide seast. "Partnerite osas on valikuid mitmeid - kas siis üks hakkab teise toodet müüma või panustab teistmoodi partneri töösse ning vastupidi," selgitas Abel.

JA Eesti projektijuht märkis, et kuigi sel sügisel alguse saanud projekt toimub esimest korda, siis on Eestis varemgi taolisi kogunemisi korraldatud. "Aga tollal ei olnud eesmärgiks võetud ühisõpilasfirmade loomine, vaid lihtsalt kontaktide loomine ja kogemuste vahetamine," täpsustas Abel.

Ideid seinast seina

Tänavu konverentsile jõudnud ideed on seinast seina. "Eestist on näiteks ettevõte X-asend, kes teeb püks-kampsuneid, mida saab põhimõtteliselt kanda nii pükste kui kampsunina," tõi Abel näite.

Lisaks sellele soovivad Balti- ja Skandinaavia maade noored toota erinevaid juhtmevabasid kõrvaklappe, kausse ja muid uuenduslikke tooteid. Samas kui Balti riikide ja Soome õpilased on liitunud rahvusvahelise projektiga, et arendada tooteid, siis Rootsi kaks õpilasfirmat baseeruvad ideel ja selle edasiandmisel.

Noras Shante oli Eestis toimunud üritusest väga inspireeritud. "See on küll kooliprojekt, kuid sellega on võimalik kaugele jõuda ning ideest võib välja kasvada oma ettevõte," oli Shante kindel.

Ta iseloomustas JA Eesti poolt korraldatud konverentsi ja sellega kaasnevat jätkuprogrammi, mitte lihtsa kooli-, vaid motivatsiooniprojektina. "See pakub ideid ja avab inimestele uksi - juba siin olemine on au," ütles Rootsi õpilasettevõtte eestvedaja.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: