Raport: teadlaste välislähetuses käimine soodustab publitseerimist ja suurendab tsiteeritavust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Stephen Gire/Science

Teadlaste mobiilsust ehk seda kui palju käiakse teadustöö tõttu välismaal peetakse üheks rahvusvahelistumise eelduseks. Kui seni on teadlastelt küsitud arvamusi, kuidas mobiilsus nende tööd ja karjääri on mõjutanud, siis hiljutine uuring võttis luubi alla lähetuste andmed ning teadustöö tulemuslikkuse. Selgus nii mõndagi huvitavat.

Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi (TIPS) raporti tarvis analüüsiti Tartu ülikooli teadlaste mobiilsust. Selgus, et rohkem käiakse välismaal lühivisiitidel. Selgus ka tõsiasi, et lühiajalises välislähetuses on käinud alla poole akadeemilistest töötajatest ning pikaajalises lähetuses olnuid on alla viie protsendi aastas.

Raportis tuuakse välja probleem: enam kui pooled akadeemilistest töötajatest pole käinud aasta jooksul kordagi isegi mitte lühiajalises välislähetuses ning pikaajaline välislähetus on pigem erand.

Keskmiselt kestab üks lähetus 8-10 päeva ning enam-vähem võrdselt käivad välismaal professorid, juhtivteadurid, dotsendid, vanemteadurid, lektorid ning teadurid. Samas assistendid ja nooremteadurid käivad välismaal oluliselt vähem.

Kõige enam käivad välislähetustes 35-55-aastased teadlased, mõnes teaduskonnas ka 55-65-aastased. Paraku aga nooremad, 26-35-aastaste noorteadlaste hulgas on mobiilsus väga väike ehk lihtsalt öeldes nooremad teadlased käivad välismaal vähem, kui nende vanemad kolleegid.

Millises vanuses ja millisel akadeemilisel positsioonil inimesed käivad kõige enam välislähetustes.

Uuringus vaadati ka seda, kas välislähetustes käivad rohkem mehed või naised ning kas nende välismaal viibimise aeg on kuidagi erinev.

Selgus, et meessoost teadlaste välislähetused on keskmiselt mõnevõrra pikemad kui naiste omad.

Kui analüüsi kaasata lisaks akadeemilistele töötajatele ja mitteakadeemilised ehk tugitöötajad, on erinevused meeste ja naiste vahel veelgi suuremad.

Uuringu tulemused näitavad, et teadlaste välislähetustel on positiivne mõju teadusartiklite valmimisele ja tsiteeringutele. See on ka arusaadav, sest sageli on mobiilsuse põhjus just teiste riikide kolleegidega suhtlemine ja rahvusvahelistes võrgustikes osalemine. Koostöös teiste rahvusvaheliste teadlastega ilmunud artiklitel on ka suurem mõju, mis omakorda tähendab suuremat tsiteeritavust.

TIPS raporti autorid vaatasid ka seda, kas välislähetustel on mees- ja naisteadlastele erinev mõju.

Selgus, et naistel on meestega võrreldes vähem tsiteeringuid.

Raportis tehakse hulk soovitusi, mida võiks poliitikakujundamisel aluseks võtta:

Näiteks tuuakse välja, et teadlaste mobiilsus ei peaks olema eesmärk omaette, vaid eesmärgistatud protsess, mille lõpus hinnatakse ka eesmärkide ja tulemuste saavutamist.

Välislähetused võiksid olla lühemad ja nende üle arvestuse pidamine paindlikum. Näiteks tuleks rahvusvahelistumisena võtta arvesse ka väga lühiajalisi välislähetusi, näiteks konverentse või väliskõrgkoolides loengu pidamist.

Mobiilsuse rahastamise reeglid peaksid olema paindlikumad ning võimaldama ka raha taotlemist teadlase perele.

Juhitakse tähelepanu sellele, et doktorantidele ja järeldoktoritele võimaldataks rohkem välislähetusi, sest karjääri alguses sõlmitud välissuhted soodustavad teadlase karjääri edasist arengut.

Rõhutatakse, et oluline on kaasata ka välismaal õppivaid ja töötavaid teadlasi kaasataks ka koduriigi teadus- ja õppetöösse. Samuti tuleks tähelepanu pöörata sellele, et teadusasutused oleksid jätkuvalt atraktiivsed välisteadlastele ning teadlaste liikumist takistavaid tegureid, sh suhtumuslikke, oleks võimalikult vähe. Lisaks tuleks vaadata, et välisteadlastele oleks siinne töökeskkond ning info kättesaadavus hea.

Ülikoolidele soovitatakse soodustada võimalusi välislähetusteks kõigile teadlastele ning tihendada tugisüsteemide ja teadlaste omavahelist suhtlust ja koostööd. Ühtlasi märgitakse, et õppejõudude vabade semestrite süsteem tuleks siduda rahvusvahelise koostöö kohustusega ning soovitav oleks pikemaajalisem (esialgu kasvõi ainult üks kuu) välislähetuses viibimine.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: