Mart Saarma: valitsuse tugi teadusele on murettekitavalt nõrk

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
ERC asepresident Mart Saarma usub Eesti teadlastesse, kuid ootab riigilt suuremat tuge. Autor/allikas: err

Mart Saarma, Euroopa ühe suurima teadusrahastuse organisatsiooni Euroopa Teadusuuringute Nõukogu (European Research Council - ERC) asepresident usub, et Eesti tulevik võiks olla kõrgtasemel teaduse ja tehnoloogiaga tegelemises, kui riik teadlasi rohkem toetaks ning ise endisse rohkem usuksime.

"Mesinädalad on möödas," nendib Saarma, kes näeb ERC-s töötades selgesti, et Eesti teadlastel on suurepärased ideed, kuid tihti on maailma tippude sekka kuuluvad Ühendkuningriigi ja Saksamaa teadlased plaanide ning uurimistaotluste esitamises osavamad.

ERC jagab igal aastal umbes 1,7 miljardi euro jagu grante, mis mõeldud innovaatiliste teadusideede toetamiseks ja arendamiseks. Oma osa saavad nii värsketest doktoritest noorteadlased, juba iseseisvuse saavutanud noored tippteadlased kui ka n-ö küpsed teadlased.

Eelmine suurem teadusrahastuse programm Raam 7 pakkus eestlastele kandideerimisel mõningasi eelisvõimalusi – näiteks oli suurtel tegijatel näiteks Suurbritanniast ja Saksamaalt lausa kohustus kaasata oma projektidesse teadlasi ka nn uusi euroliidu liikmeid nagu Eesti, Poola või Ungari. Seetõttu sai Eesti võrdlemisi hõlpsasti osaleda rahvusvahelises tipp-teaduse tegemises.
Nüüd tuleb eestlastel suures osas hakkama saada oma jõududega. Uus laiahaardeline teadusrahastusprogramm Horisont 2020 käivitus möödunud aastal. Selle alla kuuluvad ka alates 2007. aastast jagatavad ERC grandid, millest raha saamise võimalus on üks kümnele.

Seni on Eesti teadlased toonud kodumaale neli granti, viies jõudis siia läbi Soome uurija. "Kui mõelda, et suurriiki Poolasse on läinud vaid veidi üle kümne grandi ning Leetu mitte ühtegi, siis on Eesti üsna edukas," räägib Saarma. 2007. aastast tänaseni on ERC kodulehe andmeteil kokku antud välja üle 5500 granti. Kandideeritud on ligi 49 000 korral.

"ERC grandi saamine on kui kvaliteedimärk," märgib Saarma. Tõsi, üleliia silmapaistvad pole Eesti teadlased ERC-s olnud ja grantide saajate tipus on ikka Euroopa ja ka maailma suurtegijad Cambridge'i, Oxfordi ülikoolidest. Ka Skandinaavia riigid on olnud edukad - Hollandisse on jõudnud 473 grandi rahad, Rootsi aga olnud taotlemisel edukas 185 korral. Šveitsil on ette näidata 185 granti.

Kõige lihtsamalt öeldes jääb eestlastel puudu grantide taotluste kirjutamisoskusest. Ideed on Saarma sõnul vägagi konkurentsivõimelised, kuid just valed rõhuasetused idee esitamisel ning esmaste tulemuste puudumine luhtavad lootuse tuua siia miljonite väärtuses eliitset teadusraha.

"Tehke selgeks, mis on ERC ja selle grant, minge kursustele, taotlege kindlasti. Ning kui mõni teie kolleeg on ERC grandi saanud, paluge tal kindlasti taotlus üle lugeda - seda tuleb lihtsalt teistmoodi kirjutada, kui Eestis kombeks," võtab Saarma kokku probleemide olemuse.

Üldiselt paistab Eesti Euroopast eduka maana. "Kui ringi vaadata, siis Eesti tulevik – arvestades, et meil pole naftat, maagaasi ega teisi strateegilisi maavarasid - ja meie edukus sõltub teadlaste, inseneride ja leiutajate töö rakendamisest," nendib Saarma, "aga riigi tugi teadusele on nõrk ja see tekitab muret."

Saarmale paistab, et üldiselt panustatakse õigetesse aladesse nagu geenitehnoloogia, meditsiin ja IT, sest need on valdkonnad, milles end traditsiooniliselt tugevalt tunneme. "Teisalt on valdkondade valik seotud riskiga. Uued teadmised sünnivad tihti ootamatult," sedastab Saarma. Seega ei pruugi läbimurdelised ideed tingimata fookusvaldkondadest ilmneda.

ERC asepresidendi hinnangul võiks Eesti mõelda enam ka tipp-tehnoloogilise tootmise peale ning Skandinaaviamaade asemel pöörata pilk Šveitsi suunas. "Mis siis, et Eesti on väike! Vaadake näiteks Šveitsi ja sealseid farmaatsiafirmasid!" Just kõrgtehnoloogiline tööstus on see, mis rahastab väga suures osas ka teadust, tellides üha enam teadusuuringuid.

"Eestis on väga palju häid teadlasi," sõnas Saarma. Meie uurijate tugevus tuleneb paljuski sellest, et end on täiendatud välismaal ning uued teadmised ka koju toodud, seda trumpi ei tohiks ka tulevikus unustada.

Tänasest reedeni kogunevad ERC teadusnõukogu juhtivad liikmed Tallinnas, et pidada iga-aastane teine Brüsseli-väline istung. Eesti on Malta kõrval ainuke riik, kuhu ERC plenaarium seni jõudnud ei olnud.

ERC grantide saajad Eestis

2009. aastal sai alustavate teadlaste grandi Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo ja 2011. aastal vähibioloogia uurimisgrupi külalisprofessor Tambet Teesalu. Eksklusiivseim, kogenud teadlase grant anti 2012. aastal Eesti maaülikooli professorile Ülo Niinemetsale. Möödunud aastal sai pea kahe miljoni euro suuruse iseseisvuse saavutanud tippteadlase grandi Tartu ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: