Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Uurimus: inimesed olid Tšornobõli loomadele kiirgusest ohtlikumad

Autor/allikas: roman-harak/Creative Commons

Ukraina ja Valgevene piiri lähistel Tšornobõli tuumakatastroofist saastunud ala loomastikku uurinud rahvusvaheline töörühm leiab, et suurimetajate arvukus on õnnetuse järel kasvanud. Tähelepanek viitab, et radioaktiivse kiirguse mõju loomadele on vähemalt inimeste omast väiksem.

Põtrade, metskitsede ja -sigade ning punahirvede arvukuse hindamisel võeti aluseks aastatel 2008-2010 Poljese riiklikus radioökoloogilisest rahvuspargis loomade poolt lumele jäetud jäljed. Lisaks kaasati analüüsi kümme aastat pärast 1986. aastal toimunud katastroofi helikopterilt tehtud loendusel kogutud andmed.

Jim Smith Suurbritannias asuvast Portsmouthini ülikoolist leidis, et piirkonna saastatuse ja loomajälgede hulga vahel puudus igasugune seos. Jättes kõrvale aastatel 1994-1994 nähtud metssigade arvu ajutise languse, on vaatluse alla võetud loomaliikide arvukus õnnetusest saadik järjest kasvanud.

Autorid on leidude tõlgendamisel ettevaatlikult ja märgivad, et kuigi kiirgus pole loomadele hea, on inimtegevuse nagu küttimise, maa harimise ja metsanduse mõju oluliselt suurem. Samuti nendivad, et uurimuse ülesehitus ei võimaldanud öelda midagi üksikute loomade heaolu ja kiirguse tõttu loomade genoomis tekkinud kahjustuste kohta.

Varem on sarnastele järeldustele jõutud väikeimetajate arvukuse uurimisel. Teised Tšornobõlist saastunud ala uurinud bioloogid on samas nentinud, et piirkonnas elavate lindude ajud on väiksemad, kuigi otsesed rakukahjustused paistavad vaevavat vaid suhteliselt väheseid liike. Samuti annab põhjust muret tunda looduslike lagundajate vähesus.

Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: