Teaduseksperdid: era- ja avalikus sektoris on teaduskraadiga spetsialiste häbematult vähe ({{commentsTotal}})

Foto: Haridus- ja teadusministeerium.

Eesti teaduse tervis on rahvusvaheliselt hea, kuid miks ei paista see välja Eesti majanduses? Selle üle arutati saates „Vabariigi kodanikud“ ning teema võetakse üles taas kolmapäeval Eesti Teaduste Akadeemias toimuval konverentsil.

Alustuseks märkis Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel, et Eestis ei väärtustata diplomit piisavalt – selle näiteks on naljatamisi ka see, et Eesti poliitikute hulgas pole esile tulnud teadustöö plagiaadijuhtumeid. Tegu oli siiski kalambuuriga, ehkki nagu EASi ettevõtluse ja ekspordikeskuse direktor Tea Danilov märkis:

„Kui ei plagieerita, järelikult ei väärtustata seda teaduskraadi piisavalt, et üritada kuidagi ümber nurga selle vääriline olla või selle staatusesse tõusta.“

Tänases „Vabariigi kodanikes“ arutati tegelikult selle üle, kuidas peaks teadus ühiskonda panustama ning mis on takistanud seda seni tegemast.

TÜ rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane ütles, et viimastel aastatel on palju räägitud teadusraha ümberjagamisest, liiga vähe on aga arutatud selle üle, kuidas oleks, mida ümber jagada. „Selles mängus on väga oluline nii teadus, teadusmahukas ettevõtlus, aga mitte lihtsalt see teadus selle kitsas mõttes, mida kuulaja tavaliselt mõtleb – teadlane on lihtsalt üks nohik, kes istub laboris ja teeb hommikust õhtuni töös.“

Ülikooli panus ühiskonda on Urmas Varblase sõnul vähemalt kaheksa erineva kanali kaudu, millest esimesena tõi ta välja head lõpetajad, kes aitavad ettevõtetel teada, mis maailmas toimub. „Siis loomulikult need uurimistööd, mis koos tehakse jne,“ tõi Varblane näite.

Aasta eest tegi Eesti teadusagentuuri hindamisnõukogu koos Rektorite Nõukogu ja Eesti Teaduste Akadeemiaga avaliku pöördumise vabariigi valitsusele, milles soovitatai suurendada teaduse rahastamist, et see jõuaks strateegiates lubatud ühe protsendini SKT-st. Paraku pole aasta jooksul midagi muutunud ning teaduse rahastamine riigieelarves jääb soovitule jätkuvalt alla.

Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere tõi välja, et oluline osa teadusest on selle kommunikeerimine. Kuigi teaduste akadeemia on võtnud eesmärgiks tutvustada avalikkusele tippteaduses tehtavat, ei saa Andres Koppeli sõnul seda teha ilma mitte tippteadlasteta. Eestis on 42 teadlast, kes kuuluvad maailma ühe protsendi maailma tippteadlaste hulka, Eesti kuulub teaduse paremuselt mailma 16 riigi hulka.

„Eesti teaduse tervis tänasel päeval on väga hea, aga meie, kes me oleme selle tervisega tuttavad, meie kohus on, et see tervis paraneks,“ ütles Andres Koppel viidates vajadusele Eesti teadust reformida. „Selle pärast, et olud on muutunud ja me peame olema kohanemisvõimelised ka tuleviku teaduses. Meie tublidus seisnebki reageerida kiiresti.“

Eesti majandusse on teaduse panus kesine

Samas tõi EASi ettevõtluse ja ekpordikeskuse direktor Tea Danilov välja, et Eesti teaduse roll on olla nähtav ka majanduses. Ta tõstis esile Eesti teadlasi ja teadusmahukaid ettevõtteid, mis suudavad saavutada edu Euroopa Liidu teadusrahastuse programmides. Selle tulemusena saavad Eesti teadlased kaasa lüüa rahvusvahelises teaduses, uute teadmiste loomises.

„Aga see side kohaliku majandusega, et Eesti ettevõtted tooksid turule uusi tooteid või teenuseid, see võiks parem olla,“ nentis Tea Danilov.

Urmas Varblane selgitas, et mitte ainult ülikoolid ei pea tegema ettevõttega koostööd, vaid koostöö peab olema kahepoolne. „Eesti Samsungid ja Kiad ei ole Eesti kapitaliga ettevõtted, vaid välismaa kapitaliga ettevõtted. Eesti suurtest ettevõtetest on näppude peal lugeda, millised on Eesti ettevõtted.“ Välisettevõtetel on aga valida, kas teha koostööd Tallinna tehnikaülikooli või Tartu ülikooliga, või hoopis Stockholmi ülikooli või Chalmersi tehnoloogiaülikooliga.

„Pigem teeb ta koostööd Chalmersiga, sest nad on seda enne teinud, see sobib ja nii on hästi. Ma tahan öelda, et meil on suuri tööstuspartnereid, kes otsivad oma tarkust Eesti ülikoolidest siiski suhteliselt vähe,“ ütles Urmas Varblane.

Seetõttu on Varblase sõnul vaja teha tõsist tööd, et luua suhteid ülikoolide ja ettevõtete vahel.

Raul Eamets tõi kuue aasta eest oma raportis välja, et Eestis võiks aastas kaitsta doktorikraadi umbes 300 inimest. Hiljutine Gunnar Oki raport toob aga välja, et kuigi doktorikraadi kaitsnute hulk on kaitsnud, pole need doktorid leidnud rakendust erasektorist.

Doktorikraadi järele puudub vajadus

Akadeemik Tarmo Soomere tõi siinkohal välja aga hiljutise sissevaate tööturule, kus pakkumisel 12 000 töökohta, millest doktorikraadi eeldavad vaid kaks. Magistrikraadi nõue on kaheksa korda parem – 16 töökohal nõutakse magistrikraadi.

Doktorikraadi vajalikkuse vähesusele viitas ka hiljuti doktorikraadi kaitsnud Riin Savi, kelle järeldus oli, et Eesti tööturul on nõudlus doktorikraadiga spetsialistide järele kesine.

„Need asjad on sügavad, siin on struktuursed probleemid – ettevõtted, riigipidamine ei tea, millist lisaväärtust suudab pakkuda teadlane, mis algab doktorist või teadlase sell, mis algab magistrist,“ sedastab Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja kohale kandideerimisel. Teadusagentuur oli üks neist, kelle konkursil teadusagentuuri tegevjuhi kohale ei nõutud doktorikraadi. Teadusagentuuri juhataja Andres Koppel ei pidanud vajalikuks kulutada aega selle selgitamisele, kuid tõdes, et riigisektoris on teaduskraadiga inimesi häbematult vähe.

Ettevõtete ja ülikoolide koostöö - kuhu tegelikult takerdub?

Televaataja Siim tõi aga oma kommentaaris retooriliselt välja ettevõtete ja ülikoolide koostöö kitsaskoha:

„Kahes suuremas Eesti ülikoolis on terved osakonnad, kelle ülesanne on ülikoolidesse tuua ettevõtteid, kellega koos teadus- ja arendustööd teha. Nüüd on neil kahel plaan lausa seda koos tegema hakata, teineteist täiendades ja teisi ülikoole ajapikku kaasates. Seega ei saa süüdistada ülikoole. Probleem on Eesti ettevõtete võimetus teadus-arendustööd sisse osta. Seda kulu ei ole enamus neist ilma riigi lisarahastuseta nõus kandma.“

Televaataja Hendrik vaatles teemat aga teise külje pealt, tuues samuti välja kitsaskohad:

„Toodame Eestis ülikoolide ja tehastega koostöös transporttehnikat. Kui teeme päringu Eesti ülikoolidele, siis saame enda tarbeks vajalikke vastuseid kordades pikema ajaga kui Rootsis või Saksamaal. Kus see Eesti ettevõte enda tootearenduse siis tegema peab?! Ülikoolidel puuduvad spetsialistid ja selle töötajad vastavad ajapuudusele viidates, et on vaja teadustööd teha. Kellele?“


Kolmapäeval kell 11 korraldavad Eesti teadusagentuur, Rektorite nõukogu ja Eesti Teaduste Akadeemia riigikogu konverentsisaalis konverentsi "Teadus kui Eesti arengumootor. Kas mõtleme veel või teeme ära?", millest saab otseülekannet vaadata ERRi teadusportaalis Novaator.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: