Psühholoog: muretseval lapsel on muretsevad vanemad
Kuna kooli või lasteaeda minek on paljudele lastele uus algus, siis see võib kaasa tuua ka hirmu või ärevuse muutuse ees. Muretsemine on aga elu jooksul õpitud asi, tõdes psühholoogiakeskuse Sensus kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus.
Kalaus rääkis ETV saates "Terevisioon", et muretsevad rohkem need inimesed, kes taluvad ebamäärasust halvasti ja tahavad kindlad olla, mis tulevikus juhtub. "Loomulikult tekitavadki muutused elus ebakindlust enam ja siis on ka ennustamist, katastrofiseerimist ja ülemäärast muretsemist rohkem," tõdes ta.
Kui laps on hakanud muretsema ja ärevust tundma, siis Kalause sõnul peaks lapsevanem vaatama esmalt siiski enda poole.
"Väikestel muretsejatel on muretsevad vanemad ehk muretsemine on elu jooksul õpitud asi. See pole midagi niisugust, millega me siia ilma sünnime. Jah, selline emotsionaalne reageerivus või ülereageerivus ja kõrged standardid on isiksuseomadustena kaasasündinud, aga üldiselt on ikka keegi päritoluperekonnast, kes palju muretseb ja väikesed lapsed õpivad selle lihtsalt ära," rääkis Kalaus.
"Kõigepealt peab vaatama seda, et täiskasvanud ise valjuhäälselt ei muretseks oma laste ees selle pärast, mis kõik võib juhtuda ja "vaata, et seda ei juhtu ja teist", mille abil lapsed õpivad ära, et maailm on üks igavesti ohtlik paik ja kogu aeg tasub muretseda selle pärast, mis meid ees ootab," lisas ta.
Teiseks tuleks tema sõnul muremõtteid aktsepteerima kui mõtteid, mitte fakte.
"Vanemad sageli ütlevad, et mis sa muretsed ja mis siin karta on. Me ei saa valida, mis mõtted pähe tulevad ja kõik aeg-ajalt muretsevad ja usuvad neid mõtteid kui fakte. Pigem peaks aktsepteerima, et igasuguseid mõtteid tuleb meie pähe. Ja kui meie elus on muutused - kooliminek või lasteaeda minek on suur muutus -, siis igal juhul neid "äkki"-mõtteid tuleb meie pähe. Pigem tasub neid mõtteid märgata, natuke uurida ja aktsepteerida neid kui mõtteid," rääkis psühholoog.
"Samuti aktsepteerida seda, et kui sellised mõtted pähe tulevad - me ennustame, katastrofiseerime -, siis enesetunne lähebki halvaks. See on ka normaalne. Normaalne on tunda hirmu, kui sa niimoodi mõtled," lisas ta.
Ta märkis, et muretsemisega kaasnev paha tunne langeb aja jooksul ise ja seetõttu tasub muremõtted ka rahule jätta. "Nii kui ma aktsepteerin neid mõtteid mõtetena, jätan nad rahule, siis igal juhul paha tunne langeb aja jooksul ise. See on teaduslikult tõestatud fakt, et ärevus langeb aja jooksul ise," kinnitas ta.
Toimetaja: Merili Nael