Raporti alguses toob Gunnar Okk välja, et tegu pole uurimuse vaid eksperthinnanguga. Gunnar Okk on olnud viimastel aastatel olnud seotud Tallinna tehnikaülikooliga ning Põhjamaade Investeerimispangaga, mis on andnud laenu mitmetele teadus- ja arendusasutustele, teiste hulgas ülikoolidele.

Raport toob välja terve rea soovitusi, millest kolm peamist näevad ette
1) laiaulatuslikku kõrghariduse ja teadustegevuse reformi,
2) kõrghariduse ja teaduse rahastamismudeli muutmist,
3) eeskuju võtmist Soome ja Taani kogemusest.

Väga mitmes aspektis võtab raport kokku soovitused ja mõtted, mis on aruteluainest pakkunud juba vähemalt kümnendi. Näiteks soovitus liita omavahel teadusasutused, mille tegevusvaldkonnad on sarnased. Kokku jääks sellise konsolideerimise tulemusena Eestisse kolm suurt teadusasutust.

Erinevalt varasematest aruteludest nimetab see raport konkreetsed ülikoolid ja teadusasutused, mis omavahel liituma peaksid. See teenib ühtlasi ka dubleerimise vähendamise eesmärki, mis raportis välja tuuakse. Raportis ollakse selgelt seisukohal, et dubleerimise vähendamisse tuleb suhtuda tõsiselt ning ülikoolide vahel ei peaks olema kattuvaid erialasid.

Eraldi punktina käsitletakse kõrgharidusega, iseäranis doktorikraadiga inimeste Eestis hoidmise võimalusi. Nii tehakse raportis ettepanek minna praeguselt tasuta kõrghariduselt üle n-ö laenupõhisele, kus riik finantseeriks kõrghariduse omandamist laenuga, mida ei peaks tagasi maksma need, kes lõpetavad õpingud nominaalajaga ning töötavad teatud aja Eestis.

Olulise soovituse annab raport ka poliitikutele: kõrgharidus- ja teaduspoliitiliste otsuste langetamisel tasuks võtta eeskuju Soomest ja Taanist. Märkimata ei jää ka teadusrahastuse süsteemi muutmise vajadus ning fakt, et teadusrahastuses pole jätkuvalt jõutud strateegiadokumentides seatud kahe protsendini SKTst.

Järgnev on väljavõte raporti soovitustest:

Peamised soovitused

1. Viia läbi laiaulatuslik kõrghariduse ja teadustegevuse reform, mille käigus:
- koondame Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste õppe- ja teadustegevuse kahte
keskusesse Tallinnas ja ühte keskusesse Tartus;
- ühendame Eesti ülikoolide ressursid õppimisvõimaluste, teenuste ja teadussaavutuste
rahvusvaheliseks turundamiseks ühtse kaubamärgi all, innovatsiooni ja tehnoloogiliste arenduste
ettevõtlusesse ja tööstusesse siirdamiseks, kinnisvara haldamisel ja arendamisel, ühise
infotehnoloogilise baasi väljaarendamiseks ning rahvusvahelise koostöö suurendamiseks;
- viime läbi Eesti ülikoolide õpetamiskvaliteedi ja teadusasutustes tehtava uurimus- ja teadustöö
kvaliteedi valdkondliku sõltumatu rahvusvahelise hindamise;
- vähendame õppekavade arvu ja nende omavahelist dubleerimist.

2. Kujundada ümber kõrghariduse ja teadustegevuse rahastamismudel selliselt, et:
- asendame praeguse tasuta kõrghariduse koolituslepingute süsteemiga;
- võimaldame igal aastal kindlale arvule Eesti üliõpilastele sihtotstarbelist õppelaenu õpinguteks
maailma tippülikoolides;
- muudame ülikoolide teadusrahastuse proportsioone, tõstes baasfinantseerimise osakaalu.

3. Tutvuda põhjalikult Soome ja Taani kogemustega kõrgharidus- ja teaduspoliitiliste
otsuste praktilisel elluviimisel ning seal läbiviidud reformide tulemustega.

2 Soovitused

2.1. Viia läbi uuring selle kohta, kui palju Eestis saadud bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadiga inimesi (kes ei ole jätkanud õpinguid) on saanud erialast tööd esimese aasta jooksul pärast ülikooli lõpetamist kas Eestis või välismaal. Lisaks uurida, kui suur on nende inimeste palgatase kolm aastat pärast ülikooli lõpetamist. Uuringute tulemuste põhjal kaaluda vastuvõtu olulist vähendamist nendele erialadele kus tegelik nõudlus tööjõuturul on väike või puudub üldse.

2.2. Viia läbi sõltumatu rahvusvaheline hindamine kõikide Eesti ülikoolide kõikide erialade õpetamise kvaliteedi vastavusest tänapäevastele rahvusvahelistele standarditele. Hindamistulemused avalikustada. Loobuda selliste erialade õpetamisest Eestis, mille õpetamise praegune tase ei vasta tänapäevastele rahvusvahelistele standarditele.

2.3. Viia läbi sõltumatu rahvusvaheline valdkondlik hindamine kõigis Eesti teadusasutuste uurimus- ja teadustöö kvaliteedi vastavusest tänapäevastele rahvusvahelistele standarditele. Hindamistulemused avalikustada. Loobuda selliste valdkondade ja uurimisteemadega tegelemisest,
mis ei vasta tänapäevasele Euroopa teadusstandardile.

2.4. Asendada praegune tasuta kõrgharidus koolituslepingute süsteemiga kus riik rahastab Eesti kodanike õpinguid laenuga, mis kustutatakse, kui üliõpilane sooritab õpingud mõistliku aja jooksul ja töötab teatud aja pärast ülikooli lõpetamist Eestis.

2.5.Võimaldada välisüliõpilastele, juhul kui nad pärast ülikooli lõpetamist jäävad tööle Eestisse, arvata iga-aastaselt nende poolt tasutud õppemaks maha Eestis maksustatavast tulust.

2.6. Võimaldada igal aastal vähemalt 100 Eesti üliõpilasele õppelaenu, mis kataks õppemaksu ja elamiskulud mõnes maailma tippülikoolis riigile olulisel erialal. Laen kustutatakse juhul kui üliõpilane on õpingutele järgneva kümne aasta jooksul töötanud Eestis.

2.7. Muuta ülikoolide teadusrahastuse proportsioone selliselt, et baasfinantseerimise osakaal tõuseks praeguselt 5-10 protsendi tasemelt 50 protsendile.

2.8. Käivitada riiklik programm akadeemilise kompetentsi loomiseks ja arendamiseks Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule oluliste kuid alakriitilise kvaliteediga teadus- ja haridussuundades.

2.9. Moodustada riiklik fond (rahastu) mis rahastaks individuaalsete toetusprogrammidega maailma tippõppejõudude toomist Eesti ülikoolidesse. Samast fondist toetada regulaarselt maailma tippteadlaste, globaalsete juhtimis-, majandus-, poliitika- ja teiste eluvaldkondade arvamusliidrite ja
autoriteetide külaskäike Eestisse. Selliste külaskäikude tingimuseks peaks olema vähemalt ühe akadeemilise loengu või ettekande pidamine ühes Eesti ülikoolidest. Lisaks loengule tuleks võimaluse korral organiseerida nende inimeste kohtumisi ka Eesti riigijuhtide, tipp-poliitikute ja
tippjuhtidega.

2.10. Kujundada ümber ja konsolideerida Eesti ülikoolide, kõrgkoolide ja teadusasutuste võrk, eesmärgiga suurendada nende asutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet ning majanduslikku jätkusuutlikkust, ühendades:

- Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Biokeskus, Tartu Observatoorium, osa Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist (lähtudes kokkusobivatest teadusvaldkondadest ja uurimistööde spetsiifikast), Tartu Kõrgem Kunstikool, Eesti Taimekasvatuse Instituut ja Eesti Keele Instituut;

- Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Eesti Mereakadeemia, Lääne-Viru rakenduskõrgkool, osa Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist (lähtudes kokkusobivatest teadusvaldkondadest ja uurimistööde spetsiifikast) ja Tallinna Tehnikakõrgkool;

- Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Tervise Arengu Instituut.

2.11. Tõsta oluliselt ülikoolide professionaalse (tipp-)juhtimise kompetentsi taset, lihtsustada otsustusprotsesse ja muuta neid läbipaistvamaks. Konkretiseerida vastutuse jaotust tippjuhtkondade liikmete vahel.

2.12. Moodustada kõikide ülikoolide ühine kinnisvara haldamise ja arendamise ettevõte. Tutvuda põhjalikult Soome, Taani ja Hollandi ülikoolide samalaadsete ettevõtete juhtimispõhimõtete, senise töökogemuse ja koostöövõimalustega.

2.13. Moodustada innovatsiooni ja tehnoloogiliste arenduste ettevõtlusesse ja tööstusesse siirdamiseks kõikide ülikoolide ühine tehnoloogiasiirde ettevõte. Valida selle ettevõtte esimeseks juhiks analoogilise ettevõtte varasema eduka juhtimiskogemusega professionaal.

2.14. Arendada välja kõikide ülikoolide ühtne infotehnoloogiline baas.

2.15. Luua ülikoolide ühine õpetamiskoolituse ja õppejõudude täienduskoolituse keskus.

2.16. Moodustada ülikoolide ja teadussaavutuste rahvusvaheliseks turundamiseks ühine turundusettevõte ja töötada välja ühine kaubamärk ning turunduskontseptsioon. Kaaluda koostöövõimalusi Soome ülikoolide ühise turundusettevõttega Finland Universities.

2.17. Korraldada õppetööd selliselt, et ühte teatud eriala /õppekava või sellega väga lähedast eriala õpetataks vaid ühes ülikoolis. Lõpetada samade või väga lähedaste erialade õpetamine erinevates ülikoolides.

2.18. Minna kõigi ülikoolide doktoriõppes, kus see on võimalik ja põhjendatud, üle ingliskeelsetele õppekavadele ning õpetusele.

2.19. Minna kõigis ülikoolides tehnika- ja tehnoloogiavaldkondades magistriõppes üle inglikeelsetele õppekavadele ning õpetusele.

2.20. Teha ettepanek Soome Teadus- ja Innovatsiooninõukogule moodustada alaline koostöökomisjon Eesti Teadus- ja Arendusnõukoguga (TAN) kus käsitletaks regulaarselt kahe maa ülikoolidevahelise koostöö, teadusinfrastruktuuri ühiskasutuse, investeeringute koordineerimise,
maadevahelise tööjaotuse ja muid teadusalase koostöö tähtsamaid küsimusi.

2.21. Korraldada regulaarseid TAN-i ja Soome Teadus- ja Innovatsiooninõukogu ühisistungeid, kus käsitletaks riikidevahelise haridus- ja teaduskoostöö tähtsamaid küsimusi ning koostöökomisjoni töö tulemusi.