100 sekundi video: Vaim ja vara ({{commentsTotal}})

Foto: Sven Paulus / ERR Novaator

Kumb on enne, kas vaim või vara? Kas pole see tuntud muna ja kana küsimus? On küll, kuid oluline on ka nimetada, et selle küsimuse vastusel võib olla palju praktilisi ja pikaajalisi järelmeid, tõdeb Tartu ülikooli majandusteaduskonna juhtimise õppetooli juhataja ning professor Maaja Vadi.

Üheks värvikaks näiteks on Karl Marxi õpetus, mis sätestas materiaalse baasi ülimuslikkuse sotsiaal- ja vaimuelu ees. See vaatepunkt mõjutas inimeste elu pikka aega ja suurel osal planeedist. Järgnevalt toon välja, miks ja kuidas kaasaegses organisatsioonis ning selle ülesehitamisel vaimu ja vara küsimusi arvestada.

Eesti arengu suureks probleemiks on asjaolu, et tööjõu tootlikkus on vilets. Näiteks Sloveenias on see umbes kaks ning Soomes enam kui kolm korda korda kõrgem. See asjaolu näitab, et oleme töökorralduses juhtimises ja tehnoloogiate rakendamises tunduvalt tagasihoidlikumad, kui paljud teised riigid. Teisisõnu, meie vaim on nõrk ja eks see kajastub ka varani viivas tootlikkuses.

Kui mõelda Ado Grenzstein’i ütlusele "Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi", siis räägime tööga seotud väärtustest, mida omal ajal peeti olulisteks. Esmalt, ka nüüd oleks vaja arutada, milline on vara loomiseks vajalik kaasaegne töökultuur, sest just selles on palju vajakajäämisi.

Teiseks, organisatsioonide kohta saame öelda, et need sünnivad vaimust kantud ideede teostamiseks ja see algne mõte elab edasi missioonis ning visioonis. Kui neid ellu viima asutakse, siis tekib vara, mis omakorda toidab uuesti organisatsiooni loovat ja juhtivat vaimu.

Kui organisatsiooni põhiväärtused toetavad tootlikkusega seotud eesmärke ning töötajad on nõus neid järgima, siis on võimalik ettevõtet juhtida nii, et ka vara kasvab jõudsalt. Sellise ühtse vaimu loomine, eriti suurtes ning keerukates organisatsioonides on aga tõeline vaimurikkuse proovikivi. Olgu meil tarkust ja jõudu selleks!



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: