GRAAFIKUD: koolihariduse suurim probleem on endiselt õpetajaskonna niru pealekasv ({{commentsTotal}})

{{1439385655000 | amCalendar}}
Foto: Postimees/Scanpix

Eesti koolihariduse suurim probleem on endiselt õpetajaameti vähene atraktiivsus, leiab haridus- ja teadusministeerium oma aastaanalüüsist. Samuti jätab soovida venekeelsete õpilaste eesti keele oskus.

Kuna õpilaste arv on aastatega vähenenud, peavad paljud õpetajad töötama osakoormusega ning kuigi praegused üle 40-aastased õpetajad on ministeeriumi hinnangul heade oskustega, pole oodata ka uue noore õpetajaskonna pealekasvu, sest õpetajaks kõrgkoolis ei õpita.

„Kõik saavad aru, et ilma heade õpetajateta me ei saa häid tulemusi mis iganes õppetasemel. Me tahame, et oleks rohkem noori õpetajaid, rohkem meesõpetajaid. Need kõik on püsinud aastaid sama koha peal. Pole toimunud sellist muutust, nagu me oleksime tahtnud,“ nentis haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk.

Õpetajate palgad on kriisijärgsetel aastatel tublisti kasvanud, pole need järele jõudnud keskmise palga kasvule. Haridusminister Jürgen Ligi sõnul on ministeeriumi haldusalas ka teatavad rahalised ülejäägid, et õpetajatesse rohkem panustada. „Me tahaksime seda ressurssi koondada rohkem tõepoolest palkadeks, kvaliteediks, vaimuvaraks ümber, sh siis õpetajate palgaks, mille eesmärgiks oleme seadnud 1,2 Eesti keskmist, mis on väga hea tase,“ laiendas Ligi.
.
Teiseks probleemiks hindavad nii Valk kui Ligi venekeelsete õpilaste eesti keele oskust. Kui 2020. aasta sihiks on seatud tase, kus vene õppekeelega põhikooli lõpetajatest oskaks 90 protsenti eesti keelt tasemel B1, siis praegu on vastav arv kolmandiku võrra väiksem. Valki sõnul siin aga kompromisse teha ei saa.

„Signaal, et eesti keelt on vaja, selle signaali n-ö kindluse pärast on oluline, et erandeid ei tehtaks. Vastasel juhul oleks muidugi mõistlik, et need, kes hästi ei saa hakkama või kus pole õpetajad piisavalt hea tasemel, oleks loogiline see erand teha,“ mõtiskles Valk. Kevadel tehtud analüüs näitas tema sõnul, et väga hea eesti keele oskusega inimeste palk ei erine Eestis koduse eesti keelega inimeste palgast. Viimane viitab Valki sõnal, et väga hea eesti keele oskus tagab Eestis võrdsed võimalused.

Analüüsis on omal kohal ka positiivsed tulemused. Ministeeriumi hinnangul on tunnust väärivad põhikooliõpilaste head tulemused PISA testidel. Lisaks on suurenenud loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia erialade osakaal kõrgkooli lõpetajate seas. Võrreldes muu Euroopaga on Eestis ka madal ka noorte töötuse määr, mis oli eelmisel aastal 15 protsenti. Kui Euroopas on see keskmiselt 23 protsenti, siis näiteks Kreekas ja Hispaanias on tööta pea pooled noored.

Kutsekeskhariduse kasuks otsustab alla 30% lõpetajaist

Haridusministeeriumi 2020. aastaks seatud eesmärgi kohaselt peaks 35 protsenti põhikoolilõpetajatest valima kutsekeskhariduse ja 65 protsenti üldkeskhariduse. Viimased aastad on aga näidanud, et kutseharidust eelistab vaid 26 kuni 28 protsenti noortest ja üldkeskharidust 72 kuni 74 protsenti, vahendas "Aktuaalne kaamera"

Haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valgu sõnul maksab eesti tööturul endiselt akadeemiline kõrgharidus.

"Tööandjate selge ja väga jõuline sõnum on olnud, et me peaksime andma rohkem kutsekeskharidusega noori tööturule, et neid on rohkem vaja. Teisest küljest on selge, et reaalset nõudlust, head palka kutsehariduse lõpetajatele täna veel ei pakuta. On erialasid, kus see nii on, aga keskmiselt ei saa kutsekeskhariduse lõpetaja paremat palka kui see, kes jääb üldkeskharidusega," rääkis Valk.

Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul muutub selge erialane pädevus Eesti tööturul üha olulisemaks. Sellegi poolest puudub kolmandikul Eesti töötajaskonnast erialane ettevalmistus ja 40 000 noort inimest ei õpi ega tööta üldse.

"Kui me vaatame, kus majanduses on kõige suurem puudujääk töötajatest, siis need on väga selgelt tehniliste erialadega oskustöötajad. Küllap olukord muutub ka palkadega - üks asi on see, mida noored saavad kätte 1 kuni 3 aastat pärast kooli lõpetamist ja teine asi, mida nad saavad 10 kuni 15 aastat hiljem," selgitas Tamsar.

Viimase 10 kuni 15 aasta jooksul on haridusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja sõnul kutseharidusse palju investeeritud, kuid eelkõige just majadesse ja sisustusse - tema sõnul võiks rohkem investeerida õpetajatesse. Kuigi õpetajate palk on arvuliselt kasvanud, liigub Eesti keskmine palk eest ära. 

 

 



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: