Kohus leidis, et praeguse keskkonnapoliitika juures suudab Holland kärpida 2020. aastaks oma kasvuhoonegaaside heitmeid kuni 17 protsendi võrra. Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu raportites on samal ajal nenditud, et tööstusriikide emissioonid peaksid langema selleks ajaks vähemalt 25-40 protsendi võrra, et vältida „ohtlikku“ kliimamuutust. Ulatuslike muutuste vältimiseks ei tohiks raporti autorite hinnangul tõusta maailma keskmine õhutemperatuur võrreldes tööstusajastueelse ajaga 2 °C.

Ringkonnakohus lähtus otsuse langetamisel nn Torti seaduse kontseptsioonist, mis kohustab inimesi ja organisatsioone hoiduma kahju tekitamisest. Otsuses märgitakse, et „riik ei tohiks end peita väite taha, et üleilmse kliimaprobleemi lahendamine ei sõltu vaid Holladi jõupingutustest. /.../ Ükskõik milline emissioonide vähendamine aitab ohtlikku kliimamuutust ennetada ja Holland peaks arenenud riigina selles juhtrolli võtma“.

Hagi esitas keskkonnaorganisatsioon Urgenda 900 riigi elaniku sh lapse nimel. Organisatsioon märkis selles, et valitsus ei tee kliimamuutuste pehmendamiseks piisavalt palju, rikkudes sellega inimõigusi.

Kuigi otsus on seaduslikult siduv, on valitsusel õigus see ülemkohtus vaidlustada. Eelnevalt on see nõustunud sulgema osa riigi söeelektrijaamadest, vähendades sellega elektri ja soojuse tootmiseks tarvitatava söe hulka 2020. aastaks võrreldes 2005. aastaga 16 protsendi võrra, vähendama riigi põhjaosast ammutatava gaasi hulka ning suurendama taastuvenergia osakaalu. Sellele vaatamata on riigi kliimapoliitika eksperdid nentinud, et kohtu ettekirjutuste täitmine pole realistlik.

Euroopa Liit on varem nõustunud vähendama oma kasvuhoonegaaside heitmete hulka 2020. aastaks võrreldes 1990. aastaga 20 protsendi ja 2030. aastaks 30 protsendi võrra. Keskkonnakaitsele pühendunud surverühmad loodavad aga, et Hollandi ringkonnakohtu otsus seab pretsedendi, mille alusel sundida riike tegema kärpeid kiiremas tempos. Hetkel valmistatakse sarnaseid hagisid ette Norras, Belgias ja Filipiinidel.