Ameerika Ühendriikide Washingtoni ülikooli bioloog Samuel Wasser ja ta kolleegid on välja töötanud meetodi, kuidas konfiskeeritud elevandiluust DNA-d kätte saada. Selle DNA põhjal saab siis välja selgitada, kus kandis elevant tapeti.

Wasser ja kolleegid kogusid ka loodusest elevantide DNA proove ja nüüd on nad läbi analüüsinud viimase paarikümne aasta jooksul konfiskeeritud elevandiluust võetud proovid. Selgub, et kõige suuremad konfiskeeritud vandli kogused pärinevad peaaegu kõik ainult neljast Aafrika piirkonnast, kuid aastast 2006 alates pärineb pea kogu konfiskeeritud elevandiluu isegi ainult kahest piirkonnast.

Suurem osa savannielevandi võhkadest on pärit Tansaaniast ja Mozambiigist. Suurem osa metsaelevandi võhkadest pärineb aga Gabonist, Kongo Demokraatlikust Vabariigist ja Kesk-Aafrika Vabariigist. Ajakirjas Science avaldatud uurimistulemused näitavad autorite sõnul kätte kohad, kuhu salaküttimisevastase võitluse alal tuleks eelkõige tähelepanu suunata.

Üldine salaküttimispilt Aafrikas on väga lai ja kirju, aga nüüd on üles leitud ainult kaks suhteliselt väikest piirkonda, millest pärineb umbes 70 protsenti illegaalsel turul liikuvast vandlist.

Muidugi võivad salakütid liikuda sealt ka uutele aladele, kuid nüüd suudavad nende vastu võitlejad neil senisest tihedamalt kannul püsida. See on väga tähtis, sest igal aastal tapavad salakütid umbes 50 000 aafrika elevanti. Arvestades seda, et neid loomi on üldse alles alla poole miljoni, on seda tõesti väga palju.