20 protsenti Eesti tippteadlastest on naised, üldiselt tippe napib
Mille poolest sarnanevad 15 ministriga Eesti vabariigi valitsus ja 79 akadeemikust liikmega Eesti teaduste akadeemia? Mõlemasse kuulub ainult kaks naist.
Samas on 42-st Eesti tippteadlasest 20 protsenti naised, kirjutab Tartu ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik akadeemia artiklis “Progress in Estonian science”.
Nende ühe protsendi enim viidatud (perioodil 2004-2014) Eesti autorite hulka kuuluvad Thomson Reutersi ESI andmebaasi järgi Tartu ülikoolist loodusteadlane Kessy Abarenkov, keskkonnateadlane Aveliina Helm, taimeökoloog Mari Moora, psühholoog Anu Realo, molekulaarbioloog ja geneetik Mari Nelis. Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudist (KBFI) kuuluvad sinna füüsik Liis Rebane, toksikoloog Angela Ivask, ökotoksikoloog Anne Kahru.
Muu hulgas viitab Allik, et kaks kolmandikku Eesti tippteadlastest töötab bioloogia või ökoloogia alal.
“Igat Eesti teadusartiklit keskkonna, ökoloogia ning taime-ja loomateaduse alal viidatakse umbes 40 protsenti enam kui selle valdkonna teadustöid tavaliselt. Ka kliiniline meditsiin, molekulaarbioloogia ja geneetika, füüsika, farmakoloogia ja toksikoloogia ning psühhiaatria-psühholoogia on Eestis üle maailma keskmise,” tõdeb Allik. “Kiireim mõjufaktori kasv on toimunud arvutiteaduses, kus teadusartiklite keskmine viitamise sagedus on tõusnud rohkem kui 200 protsenti.”
Seal samas toob Allik välja, et ligi 4000 eduka teadusasutuse hulka, mis kuuluvad vähemalt ühes teadusharus maailma ühe protsendi parimate klubisse, suutsid Eestis pürgida vaid neli asutust. Nendeks olid Tartu ülikool, Eesti maaülikool, tervise arengu instituut (TAI) ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI). Sealjuures jõudis Tartu ülikool ühe protsendi parimate sekka üheksas erinevas valdkonnas, Eesti maaülikool kahes ning TAI ja KBFI mõlemad ühes.
“On natuke murettekitav, et Tartu ülikool on Eesti juhtiva teadusasutusena jõudnud ühe protsendi hulka ainult üheksas valdkonnas 22-st. See tähendab, et 13 alal polnud teadusartiklite number ja kvaliteet piisav, et koguda parimate hulka jõudmiseks vajalikke viitamisi,” kirjutab Allik. “Ent veelgi häirivam on see, et Tallinna ülikoolil ja Tallinna tehnikaülikoolil ei õnnestunud ühe protsendi hulka jõuda ühelgi teadusalal.” Allik lisab, et selle põhjuseks on see, et nende kahe ülikooli teadlastel ei õnnestunud avaldada piisavalt mõjukaid artikleid.
Teadusprorektorite kommentaarid
Marco Kirm. (Allikas: Scanpix/Postimees)
Marco Kirm, TÜ teadusprorektor:
Numbritele ja faktidele võib läheneda mitmel moel. Kui Tartu ülikool on esindatud üheksas valdkonnas 22-st, siis ei ole siin midagi fundamentaalselt valesti, võttes arvesse meie teadlaste hulka ja nende käsutuses olevaid ainelisi ja muid ressursse. Kindlasti mõjutab seda numbrilist tulemust (nii publikatsioonide kui ka tsiteeringute hulka) ka rahvusvaheline koostöö ja ülemaailmne võrgustumine, mis ühel või teisel teadusalal on märgatavalt suurem. Näitena võib tuua osalemise ülemaailmsetes uurimisprogrammides suurtes uurimiskeskustes (CERN) või ka eluteaduste ülemaailmsed võrgustikud. Sellises koostöös osalevad parimad uurimisrühmad üle kogu maailma.
Kuidas meie tulemust parandada? Eesti ülikoolid ja teadusasutused peaksid oma tegevust fokusseerima, sest ainult väga head ideed koos piisavate vahenditega ja vajaliku taristuga on edu pant.
Erkki Truve. (ERR)
Erkki Truve, TTÜ teadusprorektor:
Juba üle 100 aasta pole ühetegi Eestiga seotud inimest saanud Nobeli preemiat ja see näitab iseenesest ka midagi kogu Eesti teaduse üldise taseme kohta. Teisalt on ülikoolidele oluline teadlaste keskmine tase, sest see mõjutab tudengite õpetamist oluliselt enam kui parimaid artikleid produtseerivate tippteadlaste arv.
Jüri Alliku artiklis ei ole ühtegi valet sõna. Ent tema toodud statistika ei anna ülevaadet mitte ühegi valdkonna keskmisest tasemest üheski ülikoolis. Tsiteeringute kokkulugemine ja selle põhjal põhjapanevate järelduste tegemine on selles mõttes eksitav.
Jah, see annab ülevaate, millises ülikoolis töötavad ühe või teise valdkonna absoluutsed tippteadlased ja selles osas on Tartu ülikool teinud Tallinna tehnikaülikoolist oluliselt paremat tööd. See on teema, mis teeb meile muret ja TTÜ juhtkond tegeleb sellega. Me peame TTÜ-sse tooma rohkem maailmatasemel tippteadlasi.
Tippe on vaja ja Tallinna tehnikaülikooli prorektorina olen ma Tartu ülikooli peale kade, et neil neid nii palju on. Aga veel kord: see ei ole ainus, mida ülikooli puhul hinnata. Kõikides ülikoolidevahelistes edetabelites oleme me Tartu ülikooliga enam-vähem sarnastel positsioonidel.
Katrin Niglas. (ERR)
Katrin Niglas, TLÜ teadusprorektor:
Tallinna ülikooli jaoks on teaduse kõrge tase ning teadustulemuste mõjukus rahvusvahelisel tasemel väga olulised eesmärgid. Miks meie pingutused ei kajastu Jüri Alliku poolt koostatud pingeridades, on tulenev mitmetest asjaoludest.
Ühest küljest on Tallinna ülikool teadusülikoolina väga noor – oleme teinud olulised sammud ja vähem nõudlike teadustegevuse tulemuslikkuse näitajate poolest, mida tavapäraselt kasutatakse (nt kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide arv ühe akadeemilise töötaja kohta), oleme tänaseks ühel pulgal nii Tartu ülikooli kui kahe ülejäänud suurema Eesti ülikooliga.
Järgmise sammuna oleme kavandamas meetmeid teadustulemuste mõjukuse ja tsiteeritavuse tõstmiseks. Viimase mõõtmine pole aga meie vaatevinklist sugugi nii üheselt mõistetav ja lihtne kui Jüri Alliku koostatud analüüsist ja artiklis esitatud järeldustest mulje võib jääda.
Eelkõige tahan rõhutada esitatud analüüsi valdkondlikku kallutatust. Tallinna ülikooli teadustegevusest suur osa langeb humanitaaria ja sotsiaalteaduste valdkonda, millest esimest mainitud analüüs ei kata ning teine on esindatud 22 teadusvaldkonna seas sisuliselt ühe koondvaldkonnana. Nendes valdkondades on publitseerimise traditsioonid niivõrd erinevad loodusteadustest, et sama mõõdupuuga mõõtmine võrdset pilti kindlasti ei anna.
Kuigi sotsiaalteadused on analüüsis esindatud, tuleb arvestada, et arvesse pole võetud teadustulemusi, mis on esitatud teadusmonograafiate või kogumike peatükkidena või publitseeritud ajakirjades, mida WoS ei kajasta. Pidades oluliseks ülikooli teadustulemuste nähtavuse suurendamist ja taseme tõstmist, seisame seega väljakutse ees arutleda ja kokkulepetele jõuda selles osas, millest lähtuda meile olulistes teadusvaldkondades teaduse mõjukuse hindamisel.
Alates juulikuust saab ERR Novaatorist lugeda portreelugusid Eesti naisteadlastest.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool