Kuigi Eesti ülikoolid ja kutsekoolid võtavad igal aastal vastu piisavalt noori IT-valdkonna eraladele, on IT-õppest väljalangevus liigselt suur ning tööjõupõud IT-valdkonnas muutumatu, vahendasid ERRi raadiouudised.

Eesti teadlased uurisid Euroopa kolleegidega, miks on tekkinud ja kuidas oleks võimalik lahendada IT-valdkonna töötajate puudust Euroopas. Selgub, et näiteks Eesti puhul on koolide soov IT-sektorile töötajaid anda üsna võimas, aastast aastasse on suurendatud vastuvõetavate numbreid, ent tulemuseks on see, et tööjõupuudus mitte ei kahane vaid tõuseb.

Üks uuringu läbiviijaid, Tartu ülikooli tehnoloogiahariduse professor Margus Pedaste ütles, et siiani on palju räägitud sellest, et IT-õpe on vähetulemuslik, sest tööandjad võtavad juba esimese kuruse tudengid otse koolipingist ja ahvatelavad nad tööle. Pedaste sõnul võib uuringu toel öelda, et probleemi olemus on mitmekülgsem. Margus Pedaste rääkis „Terevisioonis“, et kui varem peeti IT-hariduse katkestamise põhjuseks tööle minemist, siis värske uuringu andmed räägivad muud.

„Põhjus on sageli selles, mis toimub enne sisseastumist, milline on üliõpilaste teadlikkus,“ ütles Pedaste. Pea pool väljalangenuist on teinud lihtsalt vale valiku ning lähevad selle asemel ülikoolis õppima midagi muud.

Osalt on põhjus selles, et õpingutega ei tulda toime, osalt on katkestamise taga aga vale ettekujutus sellest, milline on IT-eriala.

Tartu Ülikooli haridustehnoloogia nooremteadur Külli Kori ütles, et noorte soov IT-d õppida on tihti tingitud sellest, et mujale ei saada sisse ja hiljem selgub, et IT-õpe on liigselt raske. Kori sõnul on IT-õpingutes edukamad need, kes langetavad teadliku erialavaliku, kes käivad IT-valdkonna huviringides ja õpivad koolis arvutiõpet või programmeerimist.

Margus Pedaste hinnagul võiks riik paika panna need oskused, mida põhikooli- ja gümaasiumilõpetajad digipädevuste osas oskama peaks.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets ütles, kahtlemata on ka riigi huvi see, et digipädevus õppekavas oleks läbiva märksõnana kirjas, samas eraldi kohustuslikku õppeainet on ülimahukasse õppekavasse keeruline mahutada.

Uuringust selgus, et huvi IT vastu algab algklassides ja varemgi veel, kui puututakse kokku arvutiga. Sellest tulenevalt soovitatakse juba algklasside õpilastel arendada oma digitaalseid oskusi. Seda toetab ka riiklik õppekava, kus on üldpädevusena kirjas digipädevus.

Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastel soovitatakse juba koolis õppida programmeerimist või laiemalt süsteemset mõtlemist ja IT-d. Samuti soovitatakse enne kõrgkooli asumist teha selgeks, mida konkreetselt õppida tahetakse, sest selgus, et vaid vähesed üliõpilased tunnevad õpingute alguses oma õppekava hästi.

Üliõpilastel soovitatakse tutvuda erinevate IT alamvaldkondadega, sest IT ei ole ainult programmeerimine. Samuti soovitatakse hoida töökoormus võimalikult väike, et vähendada stressi ja väljalangemise tõenäosust.

Lapsevanemaid julgustatakse looma lapsele võimalikult varajases eas võimalus arvutiga ise tegutseda ning huviringides osaleda. Vanem peab olema lapsele eeskuju IT võimaluste kasutamisel ning jälgima lapse tegevust IT maailmas, sest päris igasugune tegevus ei aita kaasa IT-huvi tekkele.

IT-ettevõtetele pannakse südamele, et kui nad soovivad kõrgkoolist spetsialiste, mitte madalama kvalifikatsiooniga töö tegijaid, siis ärgu värvaku nad üliõpilasi liiga suure koormusega liiga vara tööle. IT ettevõtetelt oodatakse hoopis üliõpilastele täiendavate õppepraktika kohtade loomist.

Kõrgkoolidel soovitatakse luua paindlikumad õppevormid ja suund rakenduslikkusele ning mõelda suuremale koostööle üldhariduskoolidega. Oluline on selgitada üliõpilastele magistriõppe rolli, mis toetab teadlikku karjääriplaneerimist.

Üldhariduskoolide õpetajatel soovitatakse aktiivselt osaleda IT-koolitustel, et neil oleks oskusi ja julgust programmeerimist õpetada. Samuti julgustatakse IT-õpet viima teistesse ainetundidesse, näiteks võib IT-õpe toetada paremate tulemuste saavutamist matemaatikas.

Poliitikakujundajate kätes on tingimuste loomine selleks, et sihtrühmad saaksid neile tehtud soovitusi ellu viia, mh peavad nad aitama kujundada IT õpetamise sisu, toetama vahendite ja lisavõimaluste loomist huviringide jm näol ning populariseerima IT-d ja tõstma IT teadlikkust.