Teadust peetakse endiselt meeste pärusmaaks
Eelmisel aastal andis Lego välja esimese mängukomplekti, mis koosneb väikestest naissoost teadlaste kujukestest. Kuigi juhtum näitlikustab, et soostereotüübid on aeglaselt lahustumas, viitab umbes 350 000 inimest hõlmanud uuring, et teadlase ametit seostatakse lääneriikides endiselt tugevalt meessooga.
USA-s asuva Northwesterni ülikooli hariduspsühholoog David Miller kaasas analüüsi 66st erinevast riigist pärinevaid küsitlusandmeid. Lisaks läänemaailma käsitleti ka Lõuna-Ameerika ja Kagu-Aasia regiooni. Kuigi internetiküsitlusele omaselt on tööl omad puudused, näitavad tulemused selgelt, et teadlastena nähakse eeskätt mehi isegi riikides, kus töötab valdkonnas mehi ja naisi pea võrdsel hulgal.
Ajakirjas Journal of Educational Psychology ilmunud uurimuses üritati määratleda nii inimeste välist hoiakut kui nende sisemisi veendumusi. Kui esimene hõlmas vaid küsimust, kui tugevalt seostate teadust mees- või naissooga, siis teise tarbeks paluti neil paigutada ühe või teise klahvi puudutamisega 30 sõna ühte neljast kategooriast, milleks olid mees, naine, teadus ja vabad kunstid. Neist viimast peetakse pigem üldteadmisi kui kindlaid oskusi nõudvateks.
Teatud juhtudel paiknesid mees ja teadus ning naine ja vabad kunstid sama klahvi all. Teistel puhkudel olid aga paarid vastupidised. Eelnevad uuringud on näidanud, et ühe või teise klahvi vajutamine võtab rohkem aega, kui paar ei vasta klahvi vajutava inimese ootusele või stereotüübile.
Miller leidis, et väliselt kinnistunud arusaamade poolest paistsid eriliselt silma Holland, Ungari ja Vietnam. Eesti võis leida viiendalt kohalt Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Jaapani vahelt. Sisemiste veendumuste alusel paigutus Eesti meesteadlase stereotüübi leviku poolest esikohale. Vastavalt teiselt ja kolmandalt kohalt leiab Hollandi ja Ungari.Tasub märkida,et kui Hollandis ja Ungaris moodustavad naised teadlaskonnast umbes viiendiku ja kolmandiku, siis nii Vietnamis kui Eestis moodustavad naisteadlased teadlaskonnast veidi üle 40 protsendi.
Kõige vähem näib stereotüüp olevat levinud Vahemeremaades ja Lõuna-Ameerikas. Tulemused pidasid paika isegi juhul, kui Miller arvas kolleegidega maha 25 ilmselge arusaama levimust mõjutada võinud teguri nagu ühiskonna üldise soolise võrdsuse ja teaduse üldise tähtsuse mõju.
Autorid nendivad, et kuigi tulemused ei anna otseselt vihjeid, kuidas kivinenud arusaamu lahustada, märgivad nad, et pidevalt positiivse näitena samade säravamate naisteadlaste välja toomine ei aita ilmselt sellele kaasa. Pigem võiks naisteadlasi kaasata osaliselt noorte tavapärasesse õppetöösse.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa