Ühe minuti loeng: Millist inglise keelt räägivad eestlased? ({{commentsTotal}})

Tegelikult ei ole olemas üht inglise keelt. Tallinna ülikooli keelekeskuse juhataja Tuuli Oder täpsustab, et tegelikult peaks rääkima inglise keeltest, mis on emakeeleks umbes 380 miljonile inimesele maailmas.

Olulisemad neist 380st on briti ja ameerika. Peaaegu 500 miljonit inimest kasutab inglise keelt teise keelena (nt india ja singapuri) ning lisaks veel umbes miljard inimest räägib seda võõrkeelena.

Eesti koolides õpetatakse reeglina briti inglise keelt, enamus kasutatavat õppematerjali on pärit Ühendkuningriigist. Samas tuleb vahet teha keele teadlikul õppimisel ja mitteteadvustatud omandamisel. Viimasel juhul omandavad inimesed filmide, muusika jms kaudu enamasti ameerika inglise keele. Seega on Eestis levinud nii briti kui ameerika inglise keeled.

Üldiselt on eestlased väikerahvale omaselt head võõrkeeleoskajad. Siiski on meil probleeme teatud sõnaliikidega, mida eesti keeles ei ole, nt artiklid (a ja the) ja eessõnad (of, for, at, in, to jt). Samuti on eestlastele keeruline inglise hammashäälik (nt sõnades three, these), kuna eesti keeles sellist häälikut ei ole.

Samas oleme õnnelikud oma /ü/ hääliku üle ja tahame seda ka inglise keeles kasutada, paraku seda häälikut ei tunne ei briti ega ameerika inglise keel, nii et sõnades Olympic, system jne peaksime siiski hääldama /i/. Samuti on eestlastele väljakutseks sõnajärg, sest teatavasti on eesti keeles sõnade järjekord lauses oluliselt vähem reguleeritud kui inglise keeles.

Kuigi meil on raskusi lühikeste ingliskeelsete sõnadega (nii varem märgitud artiklid kui ka eessõnad koosnevad enamasti 1-3 tähest), kasutame naudinguga pikemaid sõnu, eriti meeldivad meile inglise nimi- ja tegusõnad. Nii oleme neid oma emakeelde usinalt üle võttes praeguseks loonud eesti-inglise segakeele Estinglishi. Seda segakeelt võiks iseloomustada järgnev lause:

Copywriterite staffi breefil citycenteris räägiti refreshitud knowhowst ja updateitud appidest, jagati flyereid ja leaflette, pakuti uut cooli near waterit ja tõdeti, et brandi tuneitud slogan on olnud positively surprising.

Kui saite sellest lausest aru, olete Estinglishiga ilmselt juba tuttav. Oluline küsimus aga on, kas meil on seda Estinglishi ikka vaja? Vastus sõltub sellest, kas tahame tingimata püüelda selle miljardi inimese hulka, kes räägib inglise keelt emakeele või teise keelena? Äkki on targem jääda selle miljardi sekka, kes inglise keelt võõrkeelena kasutades säilitavad ka oma kauni emakeele?

Ehk siis kumba loosungit pooldate, kas “Elagu Estinglish!” või “Maha Estinglish!”?

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: