Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Fosforväetise võiks asendada seentega

Foto: Magentic Manifestations/Wikimedia Commons

Fosforiit? Tänan, ei! Nii kõlas kunagi fosforiidisõja hüüd. Nii võiks keegi hüüda ka nüüd, kuna rühm teadlasi on uurinud riisipõllu mullas elutsevate mullaseente kooselu riisitaimedega.

Uta Paszkowski Inglismaalt Cambridge'i ülikoolist ja ta kolleegid on avastanud, et üks mullas sageli ette tulev seen oskab muuta riisitaimes geenide avaldumist ja just sellisel viisil, et juurekasv hoogustub ja taim hakkab mullast rohkem toitaineid saama.

Peale selle ajab see seen oma niidid ehk hüüfid lausa juurerakkude sisse ja hakkab nende kaudu mullast mitmesuguseid toitaineid, eriti fosfaate otse rakkudesse pumpama. Riisitaimed, kellel need seened kasvavad, saavad rohkem fosforit kätte ja kasvavad ise seetõttu jõudsamalt.

Paszkowski ja kaasautorid kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et neid seeni võiks kunagi kasutusele võtta bioloogilise väetajana ja lõpetada fosforiidi ammutamine maapõuest ja fosforväetiste põllule panek. See oleks hea seepoolest, et fosforväetised on suured keskkonnasaastajad, aga teisest küljest arvatakse, et maailma fosforiidimaardlad saavad 30-50 aasta pärast tühjaks ja siis on vaja fosforväetisele asendajat leida nagunii.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: