Nädalavahetusel leiti Rakvere lähistelt seni suurim hulk Rooma keisririigi aegseid münte ({{commentsTotal}})

"Tegemist on sellest perioodist pärineva kõige suurema aardeleiuga Eestis. Konkreetne leid on millalgi pärast 3. sajandit," rääkis Tallinna ülikooli ajaloo instituudi numismaatikakogu hoidja, arheoloog Mauri Kiudsoo "Terevisioonis".

Arheoloogid said reedel teate otsingu-koduloo klubilt Kamerad, mis küll otsis Uhtna külas üht 13. sajandi lahingupaika, kuid avastas hoopis rahapaja. Mauri Kiudsoo iseloomustas leidu nii, et 3. sajandi Roomas oleks selle raha eest saanud neljaliikmeline perekond pool kuud ilusti ära elada. Läänemere idakaldale jõudsid need mündid Kiudsoo sõnul ilmselt toormetalli tagavarana. Läänemere kagurannikul elanud inimesed kauplesid merevaiguga ja vastu saadi Rooma keisririigi aegseid münte ehk Rooma sestertse.

"Kõige huvitavam on see, et neid münte väljaspool Roomat mujal ei leitagi." Eesti aladele jõudsid need omakorda seetõttu, et meie esivanemad suhtlesid tänapäeva Kaliningradi, Lääne-Leedu aladel elanud inimestega. Eesti seni suuremad Rooma sestertside leiud on välja tulnud Juminda poolsaarelt (4 münti) ning Pärnu lähedalt Tõstamaalt (18 münti).

Rooma-aegseid münte leiti sel nädalavahetusel 52, need olid umbes 10-30 sentimeetri sügavusel. Leid oli märgalal ning see oli sooadraga segamini küntud. "Nii et me seda aaret tegelikult ei avastanud, sest künnitegevus oli oma töö teinud." Münte tuli seetõttu kelludega kokku korjata mitme ruutmeetri suuruselt alalt, kontrolliti muidugi oluliselt suuremat ala.

Mündid võeti maapõuest välja ning konserveeriti ehk lihtsalt öeldes säilitatakse mündid spetsiaalse lahuse sees. "Vastasel juhul võib konkreetsest esemest, ehtest, mündist, olla paari aasta pärast järel ainult pulber," selgitas Kiudsoo. Praegu teevad konservaatorid koostööd Tallinna tehnikaülikooli teadlastega, et puhastada nendelt müntidelt korrosioonikiht. Kui see münt ära kuivaks, oleks korrosiooniprodukte mündi pinnalt võimatu eemaldada ning münti poleks enam võimalik määrata.

Taolist leidu palja silmaga siiski ei avasta, selleks tuleb appi võtta detektorid. Otsingu-koduloo klubi Kamerad otsis koos Tartu ülikooli arheoloogia lektori Ain Mäesaluga ning seetõttu oskasid ka leiuga õigesti ümber käia. Aardeleidude puhul on oluline leiu kontekst ehk see, kuidas leid asetseb kultuurkihis. Seetõttu tuleb taoliste leidude avastamisel alati jätta leid nii nagu see välja tuli ning teavitada kohe muinsuskaitseametit.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: