Tallinna õhusaaste ületab lubatud määra ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Õhusaastet on harjutud pidama maailma suurlinnade probleemiks. Uuring näitab aga, et statistiliselt elab iga Tallinna elanik 7,7 kuud vähem, kuna tema elukvaliteet on halvem kui keskmisel eestlasel.

Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna juhataja Heidi Koger rääkis "Terevisioonis", et õhuseire näitajate poolest on praegune kevadine Tallinna õhukvaliteet hull: juba pühapäeval ja esmaspäeval võetud analüüsid näitasid, et õhk on ületanud Euroopa Komisjoni poolt lubatud saaste piirnormi.

Õhusaaste koosneb väga erinevatest komponentidest. Üks neist on mootorsõidukitest fossiilsete kütuste põletamise tagajärjel tekkiv saaste. Teine on naast- ja lamellrehvide ning asfaldi kulumisel tekkiv tolm ja peenosakesed. Kolmas on olmeküte nii kaug- kui näiteks ahiküte. Neljandana tõi Koger välja pinnase, mis kuiva ilmaga tolmama hakkab.

Peenosakesed, mida me välisõhust sisse hingame, on väga väikesed. Koger tõi võrdluseks juuksekarva, mille läbimõõt on 50-100 μm, rannaliiva tera diameeter on umbes 90 μm, peenosakesed, mida keskkonnaministeeriumi seirejaam mõõdab, on 10 μm. See väikeosake jõuab kopsu. "Välja saame nuusata seda osakest, mida me ka silmaga näeme. Seda väikest mikroosakest me ei näe." Praegu tänaval nähtavad tolmu ja prahti saab siiski välja nuusata ja köhida.

Väikelinnades on üldist saastet küll vähem, kuid sealgi sõltub palju piirkonnast – ahiküttega piirkondades on peenosakesi õhus rohkem. Suurima saastega linnadest tõi Koger välja Tallinna kõrvale Tartu, aga ka Kohtla-Järve, kus peamist õhusaastet paiskavad välja suured tööstusettevõtted.

Euroopa Komisjon on inimeste tervise kaitseks kehtestanud piirväärtuse. Seda tohib küll ületada, kuid aastas kuni vaid 35 korral. Kui piirväärtust ületada enamatel kordadel, toob see kaasa rikkumismenetluse. Sel aastal on Eesti ületanud juba kaks korda. Eelnevate aastate praktika on näidanud, et siiski 35 ületamiskorrani asi ei lähe.

Ka selle nädala kõrge õhusaaste võib tõenäoliselt langeda eesootava vihma- või lörtsisajuga.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: