Eestis on koole, kus saab ladina keelt õppida, vähe ning igaüks neist läheneb õpetamisele erinevalt. Filoloogiatudeng Marilyn Fridolin tahtis teada, mida noored ladina keele õppimisest arvavad. Selleks küsis ta oma kodukooli ligi 250-lt õpilastelt (91) ja vilistlastelt (157) muu hulgas seda, kas nende arvates on üldse vaja gümnaasiumis ladina keelt õppida ning kas ja kui palju on kellelgi elus selle õppimisest kasu olnud.

Ligi 75 protsenti praegustest Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilastest arvas, et ladina keele õppimine gümnaasiumist tuleks kasuks, kuna seda võib tarvis minna tulevikus valitaval erialal. “Vastajad pidasid õppimist oluliseks, sest paljudel erialadel on endiselt ladina keele tunnid kohustuslikud või vähemalt soovituslikud,” täpsustas Fridolin. Vähemalt sama tähtsaks või grammike tähtsamakski peeti ladina keele kultuurilist väärtust ja üldist silmaringi arendamist.

Filoloogiatudengi sõnul tajuvad õpilased, et ladinakeelsed mõisted ja väljendid ümbritsevad meid endiselt ka igapäevaelus, mitte ainult klassiruumis. “Anno Domini, ante meridiem, a priori, curriculum vitae, et cetera on mõned näited puhtast ladina keelest meie ümber. Samuti esineb seda varjatud kujul lugematutes eesti võõrsõnades. Sellest lähtuvalt peab ladina keele oskust eesti keele etümoloogia tundmise tarvis oluliseks 14 protsenti vastanutest. Ligi pooled õpilastest arvasid, et ladina keel tuleb kasuks teiste võõrkeelte õppimisel.”

Fridolini sõnul oli tal vilistlaste näitel hea analüüsida, kui suurel määral õpilaste ootused ladina keele kasutusest täide on läinud. Uurimusest selgus, et ka Hugo Treffneri vilistlased hindavad tähtsaimaks just kokkupuudet ladina keele kultuurilise pärandiga: sellekeelsed väljendid on välgatanud mõnes raamatus või hoonetel, korporatsioonis või mälumängus. “Ligi kolmandik vilistlastest, kes juba gümnaasiumis ladina keelt õppis, on seda vajanud ka edasiste õpingute käigus ning põgus varasem kokkupuude teeb alguse mõistagi kergemaks.”

Uurides, kui palju vilistlased ladina keelt õpingute käigus või tööl vajanud on, ilmnes, et ligi kolmandik hindab kontakti võrdlemisi märkimisväärseks, 22 protsenti on ladina keelt natuke vajanud ning lisanduvad veel 11 protsenti vastanutest, kellele on baasteadmised kasuks tulnud pigem seoses hobidega. 35 protsenti vastanud vilistlastest ei ole hiljem ladina keelt tarvitanud.

Ladina keele õppimisest valikainena ei olnud huvitatud 24 protsenti praegusest Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilastest ja 76 protsenti vastanutest olid sellest huvitatud vähemal või suuremal määral.

Ladina keele õpetamine vajab muutust

Samas selgus, et praegust õppekorraldust ei pea paljud õpilased kuigi otstarbekaks. “Enne õppekava muutmist oli üks kursus ladina keelt loodus- ja humanitaarharule kohustuslik, kuid nüüdseks on see Hugo Treffneri gümnaasiumis alles jäänud vaid valikainena, mida on võimalik võtta kuni kaks kursust,” rääkis Fridolin. “See aeg ei ole aga piisav ilmselt ühegi keele grammatika selgeks saamiseks ning kuna aega on keeruline juurde leida, rõhutasid paljud õpilased, et panustada tasuks pigem ladina keele kultuurilisele väärtusele ning selle avamisele õppetundides,” lisas ta.

Ilma grammatikata ei saa, kuid õpilaste hinnangul ei peaks põhirõhk olema käänamisel ja pööramisel. Nende arvates võiksid näiteks testid olla avatud materjalidega ning hinnata õpilase oskust seoseid luua ja teemas orienteerumist. “Olenemata sellest, kas edasiste õpingute käigus puututakse ladina keelega kokku või mitte, tulevad üldharivad teadmised üht Euroopat enimmõjutanud keelest ja kultuurist kasuks,” lausus filoloogiatudeng.

“Kui jätta kõrvale küsimused ressurssidest ja arvestada ainult õpilaste arvamust, siis tundub, et ladina keele õpetamisse gümnaasiumis tasuks panustada: olemas on nii õpilaste huvi kui ka reaalne kasutegur õppimisest. Samas tuleb meeles pidada, et ladina keel ei ole tüüpiline võõrkeel: seda ei kasutata omavaheliseks suhtluseks, vaid väärtus seisneb pärandis, mille roomlased meile jätnud on ning vastavalt sellele tuleks ka sobiv õppesüsteem arendada,” rääkis Marilyn Fridolin.

Tartu ülikooli klassikalise filoloogia bakalaureuse tudeng Marilyn Fridolin tutvustas uurimust 6. märtsil rahvusvahelisel konverentsil „Basic Latin and Greek in high school and university in the beginning of the 21st century: challenges and advantages“, kus spetsialistid arutlesid ladina ja kreeka keele õpetamise üle Eesti gümnaasiumides ja kõrgkoolides. Eesti õpilaste huvi antiikkeelte vastu on suur, ent puudub laiem kontseptsioon õppe jätkusuutlikkuse tagamiseks, tõdesid konverentsi korraldajad.