Just need faktid ärgitasid Tartu ülikooli, Tallinna ülikool ning Tervise Arengu Instituudi (TAI) uurima Eesti koolilaste tervisekäitumist. Selgus, et Eesti koolilaste tervisekäitumine on Euroopa kehvemate hulgas.

Uuringu TerVe Kool vastutav täitja Margus Tõnissaar selgitas, et eesmärk oli välja selgitada, mis on need tegurid, mis mõjutavad Eesti laste riski- ja tervisekäitumist. Uuriti 1000 kuuenda klassi õpilast, kuna just see on aeg, mil laste hoiakud ja käitumisharjumused on välja kujunemas.

Milles riskikäitumine väljendub?

* Auto esiistmel sõites ei kasuta turvavööd alati 15 protsenti lastest – tuhandest lapsest 150 ei pane turvavööd alati kinni.
* Jalgrattakiivrit kannab rattaga sõites alati vähem kui kolmandik – vaid 27 protsenti lastest.
* Vaid kolmandik koolilapsi kannab pimedal ajal alati helkurit.
* Koolilapsed ei oska sageli hinnata riski veekogude ääres. Sügaval, üle pea vees ujub sageli või väga sageli 65 protsenti küsitletud 6. klassi lastest. Pea ees vettehüppeid teeb ujumas käies sageli või väga sageli ligi 28 protsenti küsitletutest.
* Tubakatooteid on proovinud enam kui kolmandik kuuenda klassi lapsi – ligi 37 protsenti. Tubakatoodete proovimine näitab langustrendi – neli aastat tagasi läbi viidud üle-euroopalise koolilaste terviseuuringu HBSC (Health Behaviour in School-aged Children) põhjal oli toona tubakat proovinud koguni 56 protsenti Eesti koolilastest.

Uurimus näitab, et mida parem on laste hinnang koolikliimale ja mida paremad on suhted vanematega, seda vähem riskivalt lapsed käituvad.

Uuringust selgub, et enamasti on kõik riski- ja tervisekäitumise valdkonnad seotud:
* laste hinnanguga oma õppeedukusele,
* enesehinnanguga,
* riskivaldkonna tajutud tõsidusega,
* suhetega vanematega ja nendepoolse huviga lapse tegemiste vastu,
* sõprade käitumisega,
* koolikliimaga – suhetega koolikaaslaste ja õpetajatega - ja sellega, kuidas koolilapsele meeldib koolis käia.

Eesti Teadusagentuuri programmi TerVE uuringus TerVE Kool osales 52 kooli üle Eesti. Küsitleti ligi 1000 kuuenda klassi õpilast. Uuriti laste toitumisharjumusi, kehalist aktiivsust, vee-, tule- ja liiklusohutusalast käitumist, küsiti alkoholi, tubaka ja uimastite kohta ning uuriti seksuaalset riskikäitumist. Uuringu tulemuste põhjal koostatakse koolidele soovitused koolilaste riskikäitumise vähendamiseks.