Antikythera mehhanism võib olla arvatust veelgi vanem

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Antikythera mehhanismi suurim fragment. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Enam kui saja aasta eest leiti Egeuse merest keerukas oma ajast ees olev mehhanism, mida kasutati antiikajal planeetide asukoha määramiseks. Analoogarvutite eelkäija täpne vanuse määramine näitab nüüd, et Antikythera mehhanism on arvatust veelgi vanem ning konstrueeriti tõenäoliselt enam kui 200 aastat e.m.a.

Antikythera mehhanismi võib omalaadseks sümboliks, mis märgib vara-keskajal unustusse kadunud teadmisi. Kuigi osa selle moodustavatest detailidest on tänaseks kaotsi läinud, võib oletada, et sellel oli umbes 37 hammasratast, mille käitamisel sai ennustada ilmnevaid päikese- ja kuuvarjutusi, olümpiaade ning Kuu, Päikese ja toonaseks tuntud planeetide asukohti.

Erinevate hüpoteeside kohaselt oli selle peamiseks eesmärgiks astronoomiliste sündmuste ennustamine või taevamehaanika õpetamine. Võib vaid oletada, kas selle poolt antav pilguheit oleks viinud Newtoni ja Kepleri tähelepanekutele võrdväärsete tõdemusteni sajandeid varem või mitte. Sarnaselt liigub teadusmaailmas mitmeid hüpoteese selle potentsiaalse looja kohta. Muu hulgas on oletatud, et see konstrueeriti legendaarseks saanud antiikaja õpetlaste Archimedese, Posidonise, Hipparchuse või nende õpilaste poolt.

Alates selle 1901. aastal Antikythera vrakilt leidmisest on seadme oletatavat ehitusaega mitu korda korrigeeritud. Kui algselt arvati, et see valmistati umbes samal ajal, kui seda kandnud laev uppus ehk umbes 70 e.m.a, siis hilisemad seadet katvate kirjade analüüs on vihjanud, et pigem võib valmistamisajaks lugeda 100-150 aastat e.m.a. Argentiina ja USA teadlased märgivad nüüd, et see võib olla veelgi vanem. Christian Carman järeldab mehhanismi kalendri 13. kuul toimunud tõenäolise päikesevarjutuse alusel, et seadme kalender sai alguse mai keskel 205 e.m.a.

Töörühma sõnul näib olevat loogiline, et mehhanism loodi tulevikku vaadates, mitte tagasiulatuvalt, misläbi märgiks see ka selle ligikaudset ehitusaega. Carman spekuleerib selle alusel kollegideega, et varjutuste ennustamine põhineb Babülonis, mitte Kreekas loodud trigonomeetria reeglitel. Samuti märgivad nad, et see võidi valmistada Rhodose saarel, kuna mehhanismil leiduvatel kirjadel leidub vihjeid saarel toimuvale spordivõistlusele.

Uued leiud toetavad vaatenurka, mille kohaselt polnud seadme loomise taga Sürakuusas elanud Archimedes, kes tapeti rooma sõduri poolt 212 e.m.a.

Leide kirjeldatakse ajakirjas Archive for History of Exact Sciences.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: