Karmi talve iseloomustava külmalaine ehedaks näiteks võib pidada 2012. aasta jaanuaris Euroopat räsinud tavapärasest madalamaid temperatuure ja lumetorme, mis nõudsid umbes 800 inimelu. Samas polnud päris selge, kas tegu oli loomuliku muutlikkusega või muutsid üleilmsed kliimamuutused selle nägemist tõenäolisemaks.

Hüpoteesi kohaselt neelab jäävabam Põhja-Jäämeri rohkem soojuskiirgust, mis soojendab omakorda talvel jäiseid õhumasse ja nõrgestab sellega soojade ja arktiliste õhumasside kokkupuutealal tekkivat jugavoolu. Selle tulemusena jäävad omakorda jugavoolude looked kauemaks ajaks samadele aladele, võimaldades külmematel õhumassidel kaugemale lõunasse tungida. Kuigi selle paikapidavusele on viidanud ka varasemad arvutisimulatsioonid, võib pidada Masato Mori töörühma uurimust kõige lauamahulisemaks.

Kliimateadlane mudeldas 200 veidi erinevat olukorda kahe erineva tingimuse korral, mille vaheks oli Arktika merejää ulatus. Simulatsioonid tuginesid suuresti reaalselt kogutud vaatlusandmetel. Mori leidis, et Barentsi ja Kara mere jäävabamaks muutumine on muutnud nn blokeerimissündmused võrreldes 2004. aastaga võrreldes kaks korda sagedasemaks, luues eeltingimused külma õhu Euraasiasse tungimiseks.

Tõdemuse kliimamudelitesse kaasamine näitas, et tegu on mööduva ilminguga. Sajandi lõpuks saab Arktiline ostsillatsioon WACE tsüklist, mida iseloomustab soe Antarktika ja külm Euraasia, püsivalt võitu ja ka äärmuslikumate miinuskraadide nägemine muutub üha ebatõenäolisemaks.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.