Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Antikythera vrakk pakub uusi aardeid

Autor/allikas: WHOI

Rahvusvaheline töörühm sukeldus oktoobri alguses enam kui 2000 aastat tagasi Antikythera saare reeturliku ranniku lähistel uppunud laevale. Arheoloogide ja sukeldujate poolt päevavalgele toodud leiud viitavad, et leiupaik on arvatust ulatuslikum ja vrakk peidab endas veel küllaga muistiseid.

Muu hulgas tõi töörühm päevavalgele terveks jäänud amfora, ornamentidega kaetud voodijala ja hiiglasliku pronksist oda. Leidudest viimane on 2,1 meetrit pikk, kuuesentimeetrise läbimõõduga ja kaalub 10,3 kilogrammi. Töörühm oletab relva massi ja suuruse alusel, et tegu oli ilmselt pronkskuju tapariistaga.

Kreeka ja USA teadlaste pool juhitud ekspeditsioon kestis 23 päeva, mille vältel pidid teadlased nentima, et laev on ilmselt arvatust pikem. Ahtrit ja vööri lahutas 37 meetri asemel tõenäoliselt 50 meetrit. Nõnda on tegu ühe suurema seni leitud antiikaja laevaga.

Vrakk on eelnevalt tuntust kogunud sellelt leitud Antikythera mehhanismiga. Iidset mehaanilist arvutit kasutati tõenäoliselt erinevate astronoomiliste sündmuste toimumisaja välja arvutamiseks. Aluse uppumiskoht muutis aga seniajani laevale sukeldumise äärmiselt raskeks. Eelmise sajandi alguses korraldatud ekspeditsioon nõudis ühe inimelu ja kaks sukeldujat jäid halvatuks. Enne seda suutsid nad aga pinnale tuua mitmeid klaasist ja metallist luksusesemeid, ehteid, mööblit ning pronks- ja marmorkujude tükke.

Tutvu uue ekspeditsiooni leidudega.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: