X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Astronoomid leidsid esimeste tähtede sõrmejälje

Autor/allikas: Jaapani riiklik astronoomia observatoorium.

Jaapani astronoomid teatavad värskes töös, et märkasid Linnutee galaktikas esimest korda jälgi paari-ebastabiilsus supernoovast. Leid annab kinnitust ennustustele, et universumi esimeste tähtede mass oli Päikesest enam kui sada korda suurem.

Eredad tähed kuhtuvad kiiresti. Poplauljate kohta tehtud tähelepanek peab paika ka kosmoses. Mida suuremad tähed on, seda kiiremini need ka oma tuumakütuse ammendavad. Teoreetiliste ennustuste kohaselt olid esimesed tähed niivõrd massiivsed, et suutsid seda teha sadade miljonite, mitte miljardite aastatega. Nii on ainus võimalus teooria kontrollimiseks registreerida esimestelt tähtedelt pärinevat valgust või leida nende kunagisest olemasolust muid märke.

Kuna optilises spektriosas valgust koguvad teleskoobid suudavad niivõrd kaugelt minevikust pärinevat valgust haruharva, rajanevad hetkel suuremad ootused tähearheoloogial. Kosmoses läheb kõik taaskasutusse. Nõnda peab esimestelt tähtedelt pärinevat materjali leiduma ka hilisemates tähegeneratsioonides. Kõige kergemini oleks see eristatav II populatsiooni tähtedes, milles leidub heeliumist raskemaid elemente koguseliselt küll rohkem kui esimestes tähtedes, ent siiski oluliselt vähem kui I populatsiooni tähtedes, mille hulka kuulub ka Päike.

Nii otsis Wako Aoki kolleegidega erakordselt metallivaese SDSS J0018-0939 atmosfäärist kindlate supernoovaplahvatuste käigus tekkivate elementide jälgi. Massiivsed tähed võivad plahvatada mitmel erineval moel. Erinevat tüüpi plahvatuste korral on need ka veidi erinevad, misläbi saab elementide suhtelist sisaldust siduda kindlat tüüpi supernoovaga. Kuna kogutud valguse alusel konstrueeritud sõrmejälg ei vastanud ühelegi tänapäeval nähtavale supernoovale, järeldas töörühm, et selle näol oli tegu paari-ebastabiilsus supernoovaga. Tähed saavad taoliselt plahvatada vaid juhul, kui nende mass on Päikesest rohkem kui sada korda suurem.

Ülimassiivsete tähtede sisemuses termotuumareaktsioonide käigus vallanduvad gammakiired muunduvad aatomituumadega kokku põrgates elektronide ja positronide paarideks, mille tulemusena kiirguse poolt avaldatav rõhk järsult langeb. Miski ei suuda gravitatsiooni mõju tasakaalustada ning täht hakkab kokku kukkuma. Järsult kasvava rõhu mõjul algab intensiivne termotuumasüntees, mille käigus vabanev energia terve tähe puruks rebib.

Leid kinnitab seeläbi, et esimesed tähed leidsid lõpu 10-100 korda energeetilisemate plahvatuste käigus kui tänapäeva massiivsed tähed, aidates universumit täita raskemate elementidega, millest moodustusid lõpuks kivised planeedid, teiste seas ka Maa.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Viimati muudetud 25/08/2014 19.40

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Science

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: