Vandli nõudlus on Aasias ja eriti Hiinas kasvavate elatustaseme tõttu hüppeliselt kasvanud. Viimase mõjul on ka elevantide küttimine ahvatlevam kui kunagi varem. Maailma Looduse Fondi hinnangul on aga Aafrikasse alles jäänud vaid 470-690 tuhat elevanti. Poole sajandi eest küündis populatsiooni suurus pea kolme miljonini.

Populatsiooni kahanemise täpset tempot on aga olnud raske hinnata. Salakütid tegutsevad enamasti savannide ja metsade sügavustes, kus laipu tihti üleüldse ei leitagi. Isegi siis, kui pargivahid hukkunud looma avastavad, pole surmapõhjuse leidmine sirgjooneline tegevus. Küttimiseks kasutatakse näiteks mürgitatud nooli. Nõnda lähtutakse ülevaate saamiseks muu hulgas konfiskeeritud võhkadest, lihast ja kontidest. Ent arvestades, et enamik salakaubast jääb avastamata, pole meetod täielikult vettpidav.

George Wittemyeri töörühm võttis uues töös aluseks 2002. aastal alanud MIKE (Monitoring the Illegal Killing of Elephants) projekti käigus kogutud andmed. Viimased põhinevad 45 pargi ja kaitseala pargivahtide tähelepanekutel. Andmete täpsuse hindamiseks kõrvutas Wittemyer andmeid Kenyas asuva Samburu rahvusliku kaitseala elevandi populatsiooni arvukuse muutusega. Kuna isendite arv on äärmiselt täpselt teada, sai töörühm järeldada, et uue loenduse käigus arvele võtmata jäänud elevandid on äärmiselt tõenäoliselt hukkunud.

Kalibreerimise järel laiendas töörühm tulemusi 306'le Aafrika elevandipopulatsioonile. Kokkuvõtlikult hukkus analüüsi kohaselt 2010-2012. aastal salaküttide käe läbi hinnanguliselt pea sada tuhat elevanti. Kõige mustemaks võis pidada 2011. aastat, mil hukkus 41 000 elevanti, mille tulemusena kahanes populatsiooni suurus kaheksa protsenti.

Samas võib piirkonniti näha suuri erinevusi. Lõuna-Aafrikas, kus poliitiline olukord stabiilsem on ja elevantide kaitsmisele rohkem ressursse pühendatakse, hukkub salaküttide käe läbi suhtarvuna ligikaudu neli korda vähem loomi kui Kesk-Aafrikas. Viimase kümnendi vältel on elevantide populatsioon mandri keskosas kahanenud 64 protsenti. Geneetilise mitmekesisuse vähenemine võib allakäiku veelgi hoogustada.

Autorid märgivad, et kuigi salaküttimine on viimasel aastal mõningal määral kahanenud, pole loomade võhkade nimel tapmine populatsiooni kontekstis endiselt jätkusuutlik.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.