Tokyo ülikoolis resideeriv biokeemik Yoshihito Niimura töörühm leidis kõigi uuritud imetajate peale kokku rohkem kui kümme tuhat lõhnaretseptorite ehitamises osalevat (OR)-geeni, mille sai jagada 783 rühma. Kõigist tuvastatud pärilikkusaine lõikudest võis kõigi loomade geenipagasis leida vaid kolme.

Teadlaste jaoks tulid analüüsist üllatavalt võitjana välja elevandid, kelle geenipagasist võib leida rohkem kui 2000 OR-geeni ehk umbes kaks korda rohkem kui koertel ja viis korda enam kui inimestel. Viimane ei tähenda samas automaatselt, et elevantide nina on kõigist loomadest kõige tundlikum. Koertest rohkem geene on isegi hiirtel, kuid see ei tähenda käitumise uurimisel põhinevate katsete alusel, et nad lõhnamolekule nende madalama kontsentratsiooni korral tajuda suudaks.

Pigem on küsimus selles, milleks vastavaid geene täpselt kasutatakse. Näiteks võib oletada, et elevandid suudavad eristada rohkem lõhnu kui koerad. Eelnevates katsetes on leitud, et aasia elevandid on võimelised eristama väga sarnaseid lõhnamolekule, mille puhul inimeste ja teiste primaatide ninast väheseks jääb.

Samuti suudavad näiteks Keenias elavad elevandid eristada erinevate hõimude liikmeid. Maasai noorukitel ja meestel on kombeks mehelikkuse tõestamiseks elevante küttida. Gambadega aga elevantidel halbu kogemusi ei ole, misläbi jäävad nad nende lähenedes rahulikuks. Töörühm spekuleerib, et oma roll võib olla ka haistmismeelel.

Inimeste lõhnataju on sarnaselt teistele primaatidele lõhnaretseptorite kodeerimises osalevate geenide arvu alusel suhteliselt kehv. Viimase tarbeks on eraldatud vaid 396 pärilikkusaine lõiku. Sellegipoolest edastavad inimesed näitajaga nii šimpanse, makaake kui orangutange.

Uurimus ilmus ajakirjas Genome Research.