VIDEO: Kuidas lööb välk - ülevalt alla või alt üles? ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Portaalis teadus.err.ee on käimas videode- ja artiklitesari, kus eesti noored teadlased tutvustavad oma maailmamuutvaid teadussaavutusi. Äikeseuurija Sven-Erik Enno (29) tutvustamist ei vaja – temast on saanud Eesti tuntuim äikeseekspert. Ta kaitses äsja Tartu ülikoolis doktoritööd Baltimaade ja Põhja-Euroopa äikese- ning välgukliimast. Enno selgitab, kuidas välgulöök tegelikult toimub.



Tavaline välgulöök kestab umbes 0,2 sekundit, mistõttu inimsilm suudab registreerida vaid lühiajalise valgussähvatuse. Kiirkaameratega on aga kindlaks tehtud, et välk koosneb mitmest erineva suunaga osast.

1. Negatiivne liidervälk. Kui elektrivälja tugevus äikesepilve alaosa ning maapinna vahel ületab õhu takistuse, hakkab pilvest maapinna suunas laskuma negatiivne liidervälk. Seda võib lihtsustatult ette kujutada nagu elektronide pilve, mis suure kiirusega läbi õhu liikudes valmistab ette tulevase välgukanali.

2. Positiivne striimer. Kui negatiivne liidervälk läheneb maapinnale, tõmbab see ligi tugeva positiivse laengu. Positiivne laeng hakkab liikuma vastu pilvest laskuvale negatiivsele liidrile. Selleks sobivad eriti hästi maapinnast kõrgemad elektrit juhtivad objektid, näiteks piksevardad, metallmastid, elektripostid, puud, seisev inimene. Selliste objektide kohal muutub elektriväli kiiresti nii tugevaks, et tekivad üles liikuvad positiivse laenguga kanalid, mida nimetatakse striimeriteks. Striimerite pikkus on kuni mõnikümmend meetrit ning pilvest laskuvale negatiivsele liidervälgule võib neid vastu tõusta kümneid.

3. Liidri ja striimeri kohtumine. Negatiivse liidriga kohtub tavaliselt ainult üks positiivne striimer. Kõik ülejäänud striimerid hajuvad. Liidri ja striimeri kohtumine avab äikesepilve alaosast maapinnani ulatuva elektrit hästi juhtiva välgukanali ning liidri negatiivne laeng hakkab maapinda voolama.

4. Positiivne vastulöök. Positiivne laeng sööstab mööda pilve ja maa vahel avanenud välgukanalit pilve suunas kiirusega kuni paarsada tuhat kilomeetrit sekundis. Miljondiku sekundi jooksul tõuseb voolutugevus kümnete tuhandete ampriteni. Õhku läbistav võimas elektrivool tõstab õhutemperatuuri kuni 30 000 kraadini. See on kõige võimsam välgu etapp, mille käigus vabaneb enam kui 99% soojusest ja valgusest. Samuti on see ainus välgu etapp, mis on inimsilmale reaalselt nähtav. Kuna see on nii lühiajaline, ei suuda silm aga fikseerida vastulöögi liikumissuunda, mis on alt üles. Seega nähtav välgu osa lööb tavaliselt suunaga maapinnalt pilve.

Toimetaja: Tiiu Laks



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: