New Yorgi ülikooli teadlased on varem näidanud, et mõõdukas joobes kalade ujumiskiirus kaldub tavapärasest suurem olema. Samuti on nende hirm kiskjat imiteeriva robotkiskja ees väiksem. Suurem vere alkoholisisaldus muudab aga sebrakalad sarnaselt inimestele uimasemaks.

Värskes töös otsustas sama töörühm uurida alkoholi mõju nende sotsiaalsele käitumisele. Maurizio Porfiri lisas selleks kolleegidega kolme erinevasse akvaariumisse piisavalt etanooli, et tõsta vee alkoholisisaldus 0,25 protsendi, 0,5 protsendi ja ühe protsendini. Kõige kõrgema kontsentratsiooni puhul kasvas selles ujuva kala vere alkoholisisaldus 0,1 protsendini. Sarnaselt eelnevatele katsetele muutusid kergelt mürgitatud kalad aktiivsemaks.

Joobnud kalade viieks minutiks selge peaga kalade hulka viimisel oli aga kummalisem mõju. Kained liigikaaslased hakkasid nende ujumismustreid järgima. Töörühma hinnangul sarnanes kergest mürgitusest tulenev julgem ja agressiivsem käitumine tavaliselt liidristaatust nautivate kalade isikuomadustega. Sarnasus oli piisav, et panna kained sebrakalad uut liidrit järgima isegi juhul, kui see tavapärasest kolm korda kiiremini ujus

Uurimus ilmus ajakirjas Alcoholism Clinical & Experimental Research.