Juhtiva teooria kohaselt ei toimunud siniste silmadeni viinud mutatsioonid Euroopa varaseimate elanike populatsioonis. Selle asemel tõid need endaga kaasa hiljem ida poolt sisserännanud esimesed põllumehed. Nii oletas ka 2006. aastal Leóni lähistelt leitud säilmete hulgast pärinevast purihambast eraldatud DNA-d analüüsinud Carles Lalueza-Foxi töörühm enne tulemuste saabumist, et geenipagas vastab suuresti kiviaja eurooplasi kujutavatele õpikuillustratsioonidele.

Ent selle asemel leidsid nad pärast mitut ebaõnnestunud pärilikkusaine järjestamiskatset, et mehe juuksed olid mustad või pruunid. Ürginimese nahk oli sarnaselt tume, kuigi pärilikkusaine kvaliteet ei võimaldanud nahas leidunud melaniini hulka väga täpselt hinnata. Seeläbi näib heledama nahatooni ja juuste ning siniste silmade esinemise ajaline järgnevus üldlevinud vaatenurgast erinevat.

Samal ajal näitas pärilikkusaine järjestamine, et iidsel eurooplasel olid juba mitmed immuunsüsteemi tööd reguleerivad geenialleelid, mida ka tänapäeva eurooplaste geenipagasist leida võib. Viimane vähendab karjakasvatuse poolt mängitava rolli tähtsust tugevama immuunsüsteemi kujunemises. Arutluskäigu kohaselt puutusid kariloomi pidavad ürginimesed kokku rohkemate haigusetekitajatega. Ent tüüpilisele kütt-korilasele omaselt ei suutnud ürgeurooplase organism piimasuhkrut ehk laktoosi lagundada.

Lalueza-Fox üritas koos kolleegidega ka leide laiemasse konteksti paigutada. Selle tarbeks võrdles ta Hispaania skeleti DNA-d jäämees Ötzi ning Siberi, Rootsi ja Soome kütt-korilaste kalmetest kogutud geenilõikudega. Tulemused toetasid vaadet, mille kohaselt asustas sarnase geenipagasiga kütt-korilastest rahvakild Siberist kuni Hispaaniani laiuvat maaala. Seni on seda kinnitanud vaid kultuuriline sarnasus, täpsemalt Veenuse-kujukeste vormimine.

Samuti kõrvutasid nad eraldatud pärilikkusainet 35 tänapäeval elava eurooplase omaga. Genoom sarnanes kõige enam põhja-eurooplaste, eriti soomlaste ja rootslaste omale.

Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature.