Tartu sademete mõõtmisajalugu näitab, et Eestis pole nii kuiva veeaasta algust esinenud alates 1961. aastast. Maikuu alguseks on poole aastaga taevast alla tulnud vaid 127 millimeetrit vihma. Sademetevaene periood järgneb möödunud aastale, mil sadas maha väga suur veekogus. Toona langes maapinnale sademeid 712 millimeetrit. "Seetõttu ei rääkinud keegi eriti põuast. Eesmärk on näidata, et aastad ei ole vennad," märkis Eesti Maaülikooli hüdroinformaatika tenuuriraja nooremprofessor Ottar Tamm saates "Terevisioon".

Hüdroloogid loevad aasta alguseks novembrit, mil veevarud valgaladel miinimumini langevad. See tähendab, et eelmise aasta mõju järgmisele aastale on siis kõige väiksem. Ühe aasta piires ulatub Tartu piirkonna sademete mediaan pikaajaliselt 625–650 millimeetrini. "Perioodil 1961 kuni tänaseni on umbes 30 aastal sademete nn trepp just selles vahemikus üles liikunud," sõnas hüdroinformaatik.

Tänavune aasta paigutub neist ajaloolistest joontest märgatavalt madalamale. Kuigi senise dünaamika alusel ootavad eksperdid kuiva suve, rõhutas hüdroinformaatik, et see pole veel garanteeritud. "Sada protsenti ei ole midagi kindlat. Saame vaadata minevikku ja seda, mis on varem juhtunud, kui sademeid on vähe olnud. Ma ei taha olla nii karm ja öelda, et põud on kohe käes, sest tulevikku me ei tea, aga mineviku põhjal saame järeldusi teha," lisas Tamm.

Mineviku andmetest seaduspärasuste otsimiseks kasutavad meteoroloogid mitmeid indekseid. Üks lihtsamaid ja levinumaid mõõdikuid kannab nime SPI ehk standardiseeritud sademete indeks. Tööriist aitab uurijatel kõrvutada käimasolevat sademete hulka kindla baasperioodiga. Täpsemalt näitab indeks, kui palju on sadanud viimase kolme kuu jooksul.

Võrdlusalusena tarvitavad uurijad maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) kokku lepitud võrdlusperioodi, aastaid 1961–1990. Tavalistes ilmastikutingimustes püsib eelnimetatud indeks miinus ühe ja ühe vahel. "On normaalne, et vahel on vett natuke rohkem või vähem. Kui indeks nendest piiridest välja läheb, saame öelda, kas vett on väga palju või väga vähe," selgitas hüdroinformaatik.

Hoolimata praegusest kuivusest näitavad pikaajalised andmed laiemas plaanis Eesti aladel teistsugust trendi. Alates 1990. aastast esineb mõõtmistes keskmisest märjemaid perioode varasemast oluliselt sagedamini. Uurijad seostavad suurenenud sademete hulka kliimamuutusega, mis toob kaasa heitlikumad sademetemustrid. "Võrdlusperioodil on siniseid ja punaseid sakke umbes sama palju, aga alates 1990. aastast on siniseid justkui rohkem. Siin ongi näha kliimamuutuste mõju – Eestis on sademeid rohkem. See on väga selge trend," tõdes Tamm.

Pikalt kestnud sademenappuse taustal ei suuda suvised äikesetormid alanud põuda aga kuigivõrd leevendada. "Kui suvi tuleb kuum, siis sajab küll, aga korraga ja palju. Suur osa läheb pindmiseks äravooluks, mis tähendab, et taimedele vett ei jätku – see voolab kiiresti jõgedesse ja minema," lisas hüdroinformaatik.

Kuna pinnase vastuvõtlikkus langeb, väheneb looduse jaoks kasuliku vee hulk ning lühikese ajaga sadav suur veekogus ei jõua maasse imbuda. "Efektiivseid ehk kasutatavaid sademeid jääb ikkagi väheseks," tõdes Tamm. Samas ei kimbuta veepuudus tervet riiki ühesuguse raskusega, sest rannikualade, näiteks Kihnu saare andmed ei peegelda praegu otsest põuaohtu.

Mandril süvenev sademetepuudus kahandab aga paratamatult riigi siseveekogude mahtu. "Eelduste kohaselt tuleb suvi põuane. See tähendab, et kõigis veekogudes jääb veetase madalaks ja vooluhulk väikeseks. Tartus tasuks võib-olla ette võtta linna vahel jõepõhja koristamine," lisas nooremprofessor.

"Näen ohtu ka selles, kust Tallinn oma vee saab. Ülemiste järve vesi tuleb Jägala ja Pirita jõest, kuid kui olukord jätkub, langeb ka jõgede veetase. See tähendab, et ka Tallinnas tuleb suvel vett mõistlikumalt tarbida," sõnas Tamm. Samuti ohustab kuivus maapiirkondade salvkaeve.

Põua leevendamiseks soovitab nooremprofessor erakaevude omanikel joogivett varakult hoidma hakata. Väärtuslikku ressurssi ei tohiks kergekäeliselt raisata iluaedade ega muruplatside kastmise peale. "Inimesed, kelle salvkaevud suviti tühjaks jäävad, võiksid juba praegu sellele mõelda ja vett hoida, mitte seda kastmiseks kasutada. Rohelist muru pole vaja kasta, las ta olla pigem natuke pruunikas," lisas Ottar Tamm.