Veebruar õigustas enda nime tuisukuuna, tuues lund nii nädalavahetusel kui ka nädala keskel. Paljaku sõnul on suurte külmade aeg aga selleks korraks möödas. "Niisugune tõsine korralik talv saab nüüd tänasega (neljapäevaga) läbi, edasi on pigem sellist vesist ja plussi-miinust ka," kinnitas Paljak saates "Terevisioon".

Kuigi päevasel ajal püsib õhutemperatuur plusspoolel, langeb see öösiti kohati miinusesse. Seetõttu peavad talverõõmude nautijad oma tegevusi hoolega planeerima. "Tõsised suusasõbrad peavad hommikul vaatama, kas võimalust on suusarajale minna, sest päeval on pigem pluss," soovitas sünoptik. Heitlik ilm kestab vähemalt nädala. Seejärel tekib prognoosidesse väike küsimärk, sest ilm võib uuesti nädalaks külmemaks muutuda.

Päikese käes võib näidata õhutemperatuur peagi kevadele iseloomulikke numbreid. "Praegu pluss kümmet ei julge välja lubada. Märtsi esimeses pooles võib vahepeal ka +10 °C peale minna, kuid ekstreemsust ennustada ei olegi mõistlik," selgitas Paljak. Lääne- ja Kesk-Euroopas tõuseb lähipäevil temperatuur samas juba +20 °C kraadini.

Arktika külmalaine tegi talve krõbedaks

Lõppev talv eristus selgelt eelmisest aastast. Kui detsember oli soe, siis jaanuar ja veebruar olid aastate 1991–2020 keskmisest märksa külmemad. Erinevus kajastub ka inimeste rahakotis. "Kes nüüd murelikult vaatavad oma küttearveid, siis eelmise ja selle talve küttearveid kindlasti ei saa üldse võrrelda," tõdes Taimi Paljak. 

Külma ilma põhjustas Arktika kohal asuv madalrõhkkond. Paljak täpsustas: "See külmalooge oli täpselt meie poole kogu jaanuar-veebruar, nii et saime ilusa korraliku talve, nii nagu peaks olema."

Pikemalt ette vaadates jäävad ilmateadlased aga ettevaatlikuks. Ajalooline statistika ei paku kindlaid seoseid, mis lubaksid külma talve põhjal ennustada eesootavat kevadet või suve. "Talv on pannud meid parajalt proovile just pikemate prognooside osas, oleme muutunud väga ettevaatlikuks," tunnistas Paljak: "Meil ei ole niisuguseid häid seoseid, et suudaksime öelda, milline on aprill ja milline tuleb suvi."

Küll aga mõjutab pakane kindlalt kevadist rannailma. Sünoptik tõi näite jääkatte paksusest: "Kindlasti tekkis selle külma jaanuari ja veebruariga jääd küllaltki palju. Selle sulamine võtab aega ja kindlasti kajastub see temperatuuris siin rannikualadel põhja- ja Lääne-Eestis."

Pärnu lahel küündib jää paksus kohati lausa 60 sentimeetrini. "See võtab ikka aega, kui Pärnu kuurorti saab minna suplema ja suvitama," nentis Paljak. Küll aga pikendab paks jää taliujujate hooaega. Hoolimata jääst on selge, et kevad tungib peagi suure hooga peale.