Naabergalaktika hüperhiidtäht võib peagi plahvatada
Üks universumi suuremaid teadaolevaid tähti võib hakata peagi plahvatama. Täht asub meie Linnutee kaaslasgalaktikas Suures Magalhãesi pilves ja tema võimalik plahvatus Maad ei ohusta.
Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Gonzalo Muñoz-Sanchezega Kreekast Ateena Ülikoolist kirjutab ajakirjas Nature Astronomy, et täht nimega WOH G64 on tosin aastat tagasi muundunud punasest ülihiidtähest kollaseks hüperhiiuks.
Kollased hüperhiiud on haruldased tähed, erakordselt eredad, ja võivad, kuid ei tarvitse üsna varsti pärast punasest hiiust tekkimist supernoovana plahvatada.
Täht WOH G64 avastati umbes pool sajandit tagasi. Varsti selgus, et ta on üks suuremaid tähti, mis üldse teada on, läbimõõdult Päikesest enam kui 1500 korda suurem.
See tähendab, et meie Päikesesüsteemis jäänuksid Merkuur, Veenus, Maa, Marss ja Jupiter kõik kindlalt selle tähe sisse.
Paar aastat tagasi sai tast esimene väljaspool Linnuteed asuv täht, mida on üksikasjalikult pildistatud. See töö tehti Tšiilis paikneva Väga Suure Teleskoobiga.
Pildilt paistis selgelt tähte ümbritsev tolmukookon, mis osutas, et täht kaotab kiiresti massi.
Tähtede maailmas on WOH G64 üsna nooruke eksemplar, alla viie miljoni aasta vanune. Ta tekkis hiigelsuure gaasi- ja tolmupilve kokkutõmbumisel ja oli ka ise kohe sündides hiigelsuur. Peagi paisus ta aga veelgi suuremaks ja saigi punaseks ülihiiuks.
Nüüd tundub siiski, et ta on suhteliselt tublisti kokku tõmbunud, nii et Jupiter jääks tast juba välja. Selline kahanemine käib punase ülihiiu muundumisega kollaseks hüperhiiuks ikka kaasas.
Kollast hüperhiidu ei saa aga mitte igast punasest ülihiiust; arvatavasti on selleks tarvis, et täht põleks erakordselt kiiresti.
Kas WOH G64 nüüd ka supernoovana plahvatab, sõltub asjaoludest, mis praegu päris selged ei ole. Kui see aga juhtub, siis on astronoomidel ees põnevad ajad. Aga ka teised inimesed saavad seda taevast tulevärki palja silmaga vaadata.
Viimati sai supernoovat paljasilmi näha aastal 1987, kui sealsamas Suures Magalhãesi pilves plahvatas supernoova 1987A.
Linnutee tähtedest tekitas mõne aasta eest elevust meist vaid mõnesaja valgusaasta kaugusel asuv Betelgeuse, mis tundus hakkavat kohe-kohe supernoovana plahvatama, kuid siis selgus, et selle tähe kahtlast tumenemist põhjustas arvatavasti hoopis tast välja paiskunud paks tolmupilv.
