Teadur nentis, et inimesed ajavad ilma ja kliimat sageli meelega segamini. "Räägitakse mingi erakordse ilma puhul, et see on nüüd kliima. Kliima on pikaajaline statistiline näitaja, klassikalises mõttes 30 aasta perioodi keskmine, aga ilm on see, mis meil siin akna taga on," selgitas Sepp saates "Vikerhommik".

Praegune üle poolesaja päeva kestnud sulavaba periood on Eestis siiski haruldane: "Selliseid juhtumeid on sellel sajandil olnud varem vaid üks kord, 2009. ja 2010. aastal. Meie talved võivad olla küll tihtilugu hästi karmid, aga on tihtilugu tükeldatud juppideks ja soe õhk tuleb vahele". Lähiajaloo rekord pärineb eelmise sajandi 1940. aastatest, kui temperatuur püsis alla nulli 90 päeva.

Kuigi pakane kaanetab merd, näitavad pikemad trendid kliima soojenemist. "Üks ilus talv ei tähenda seda, et kliimamuutus on ära keelatud. See jätkub samas vaimus," hoiatas Sepp. Teadlane meenutas, et sajandeid tagasi sai üle Läänemere jääteed pidi Stockholmi minna, mis näitab selgelt olude muutumist. Praegu on aga Tallinna laht jäävaba. Läänemeri on viimased 20 aastat olnud erakordselt soe, mistõttu on lahtede kiire jäätumine huvitav nähtus.

Külm kõrgrõhkkond Eestis lükkab vihmapilved Lääne-Euroopasse. "Kui meil on antitsüklon ehk kõrgem rõhk ja lund ei saja, peab vesi kuskil alla tulema. Siis sajabki see lääne pool, Briti saartel või Hispaanias. Vesi taeva ei jää," kirjeldas Sepp ilmastiku tasakaalu.

Tulevikku vaadates hoiatas teadlane endiselt, et kliimamuutuste võimendatud tormid toovad Pärnule ja Narva-Jõesuule üleujutuste ohu. "Ma ei tagane oma sõnadest," ütles Sepp.

Looduse ilu

Pakane mõjutab otseselt ka Eesti loodust. "Ma kardan, et looduses väga palju emotsioone ei ole, neil on küsimus, kas elad või sured," tõdes Sepp: "Loomadel, kes magavad, on ilmselt hea, sest lund on suhteliselt palju ja temperatuur on stabiilne. Need, kes peavad kuskil ringi kõndima, ei tunne ennast ilmselt kõige paremini." Merejää teeb rõõmu ka hüljestele, kes sõltuvad poegimisel kindlast jääkattest.

Samuti võib paksu lume eest olla tänulik Hispaania teetigu. "Lumi tuli sulamaa peale ja lumi on väga hea soojusisolaator. Küllap sellistes rohuhunnikutes nad selle talve ka üle elavad. Võib-olla on neid kevadel vähem, aga nad jäävad," rääkis teadlane.

Vaatamata muutlikule kliimale soovitas Sepp praegust talve nautida. Jääteed pakuvad haruldast võimalust, kuigi nendega peab olema ettevaatlik. "Jääkaartide järgi otsustades saaks Virumaalt praegu juba üle jää Soome, aga ma tõesti ei soovita seda. Vahepeal hoitakse laevateed vabad ja jää on ettearvamatu," nentis ta.

Siiski innustas ta inimesi loodusesse minema, näiteks metsa või Peipsi äärde, kus rüsijää kuhjub kaldale ja pakub võimsat vaatemängu. "Mina soovitan, et minge metsa. Käige looduses, minge linnast välja," ütles Sepp lõpetuseks.