Eesti on traditsiooniline puidumaa, kus puitehitisi kerkib üha rohkem ja need muutuvad järjest suuremaks. Ressursi tagamiseks ei saa aga jätkata vanaviisi, kus suur osa puidust läheb lihtsalt kütteks. Teadlaste eesmärk on leida vähem kasutatud puidule rakendust targemal viisil, kui seda lihtsalt ahju ajades.

Puit on ka Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuriinstituudi üks fookusteemasid. Loodud on tippkeskus, mis tegeleb puidu keemilise ja mehaanilise väärindamisega, keskendudes just materjali kasutusele kandetarindites.

Koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooliga on käimas uurimisprojekt, mis otsib lahendusi seni ehituses põlatud materjalidele. "Uurime just seni vähe kasutatud puidu kasutamist kandetarindites, nagu näiteks lehtpuiduliigid, mida täna ei kasutata – täna tehakse konstruktsioone okaspuidust," selgitas Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor Alar Just saates "Tähelepanu! Tegemist on teadusega."

Lisaks tavalisele lehtpuule on teadlaste huviorbiidis üraskikahjustusega ja metsatulekahjudest pärit puit. Kuigi tavavaatajale võib selline materjal tunduda kasutu, määravad teadlased laboris selle tugevusomadused ja valmistavad sellest liimpuitu. 

Tulemused on paljulubavad. Vanadest palkidest või kahjustatud puidust lõigatakse välja prussid, mille tugevus on iga väikese vahemaa tagant teada. "Oleme kokku pannud liimpuitala kõige paremal moel, et saada nendest kõige tugevam tulemus. Nimetame neid supertaladeks," märkis Just. Näiteks on edukalt väärindatud Tõrvast pärit saja-aastase laudahoone sarikad, andes neile uue elu kaasaegse kandekonstruktsioonina. 

Tootmisjäägid peidetakse tala sisse

Lisaks metsast tulevale materjalile otsitakse rakendust puidutööstuses tekkivatele jääkidele. Suures ettevõttes võib tootmisjääke tekkida 10–15 protsenti. "Kui me oskame selle ära kasutada, siis toimub nulljääkidega tootmine," rõhutas Just. 

Lahendus peitub nutikas inseneerias. Väikesed puidutükid ühendatakse sõrmjätkuga pikemaks prussiks ja kasutatakse liimpuitalade sisekihtides, kus nõuded puidu väljanägemisele ja teatud omadustele on madalamad kui väliskihtides. Teadlased määravad selliselt toodetud taladele tugevus- ja jäikusomadused, andes tootele kindluse, et need on kandekonstruktsioonides turvaliselt kasutatavad. 

Üks suurimaid väljakutseid liimpuidust talade puhul on liimvuugi püsivus, eriti tulekahjude ajal. TTÜ-s läbi viidud katsed erinevate liimidega näitavad, et tulemustes on suured erinevused.

Kuumutatud talade tugevuskatsed näitasid, et teatud liimide puhul purunes materjal otse liimi pinnalt või osaliselt puidust ja liimist. Parima tulekindlusega talad purunesid aga täielikult puidust, mis näitab, et liimvuuk pidas kuumusele vastu paremini kui puit ise. 

Kõigi nende katsetuste eesmärk on ehitussektori areng ja loodusressursi mõistlikum kasutamine. "Eesti on metsariik, aga peame oma ressursse targalt kasutama," tõdes Alar Just.