Valitsuse koalitsioonileppes lepiti kokku, et gümnaasiumiastmes tuleks pakkuda noortele droonide algteadmisi. Sel sügisel algaski 12 gümnaasiumis kursus "Mehitamata õhusõiduki käitamine". Eesti Lennuakadeemia ja kaitseressursside ameti loodud kursusel on praeguseks osalenud ca 300 noort.

"Aine koosneb e-õppes toimuvast teoreetilisest poolest, kus me räägime droonide ajaloost, süsteemidest, kasutusvaldkondadest, meteoroloogiast ja regulatsioonidest. Lõppeesmärk on saada aine kõikidesse Eesti üldharidusgümnaasiumitesse," selgitas Lennuakadeemia kaugpilootide koolitusjuht ja mehitamata õhusõidukite valdkonna õppejõud Oskar Saarepera.

Kaitseressursside ameti riigikaitselise hariduse valdkonnajuhi Aare Jamnese sõnul on õpetajad ja õpilased aine soojalt vastu võtnud. Seega võiks olla valikkursus juba järgmisest õppeaastast gümnaasiumide õppekavas. Jamnese sõnul töötasid nad kursuse välja eelkõige riigikaitselistel põhjustel: "Hoiame ajateenistuse väljaõppes kokku nende noorte aega, kes on saanud baasoskused gümnaasiumis kätte. Nagu juhilubadega: kui load on enne ajateenistust tehtud, on teenistus kiirem ja kvaliteetsem."

Ka Lennuakadeemia õppejõud Oskar Saarepera tõdes, et praegu ei saa riigikaitses droonidest üle ega ümber: "Vaadates viimaste aastate arengut, on droon kaitseväelase varustuses sama oluline kui toidupakk või relv." Samas leidis Saarepera, et drooniõppe levik tõstab üldist ohutuse ja teadlikkuse taset ühiskonnas. "Droon ei ole mänguasi, vaid liiklusvahend nagu auto või jalgratas. Igale liiklusvahendile kehtivad aga omad reeglid," selgitas ta.

Drooniõpe kõrgkoolides

Uue gümnaasiumiastmele mõeldud valikkursuse väljatöötamine käib ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Mehaanika ja tööstustehnika instituudi professori Raivo Selli sõnul on tegemist iseseisva kursusega ning Lennuakadeemia loodud materjalide läbitöötamine ei ole tingimata vajalik. "Kui näiteks noorele ei meeldi pingeolukorrad või drooniga lendamine, siis ta võib kohe spetsialiseeruda elektroonikale ja tarkvarale," sõnas Sell.

Kasvava huvi tõttu arendab ülikool mehitamata õhusõidukite õpet ka kõrghariduse tasemel. Käimas on uue professuuri loomine – instituudi juurde luuakse uus droonisüsteemide professori ametikoht. "Tõenäoliselt loome tulevikus eraldi droonidele spetsialiseerunud kursused ning teadus- ja arendustöö, kus on otsene koostöö kaitseväega," märkis Sell.

Uusi kursuseid lisandub ka Tartu Ülikooli ainekavadesse. Näiteks lõppes hiljuti esimene droonide juhtimise kursus, mis kulmineerus õpilasvõistlusel Delta X, kus pandi proovile tudengite lennuoskused. "Kuna me oleme aga tehnoloogiainstituut, siis läheneme just sellest aspektist, kuidas droone ehitada. Lennuakadeemia mängumaale, vähemalt aerodünaamika osas, me tungima ei hakka," selgitas Tartu Ülikooli arvutitehnika lektor Heiki Kasemägi.

Kasemäe sõnul tegeletakse Tartu Ülikoolis droonidega nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriastmes. Sellegipoolest leidis lektor, et lääne teadlased ei jõua kõigi arengutega kaasas püsida, mis Ukraina rinnetel toimuvad. "Kui see jama seal ükskord läbi saab, siis kogu seda teadmist, ka esialgu kõrvale heidetud asju, hakatakse läbi analüüsima ja katsetama," selgitas Kasemäe, lisades, et tõeline arenguhüpe on drooninduses alles algamas.

Droonid tulevikus

Raivo Selli sõnul on tuleviku lahendused suuresti eetiliste valikute küsimus. "Neid valikuid on aga viimastel aastatel päris oluliselt ümber defineeritud. Näiteks sellised droonid, mis automaatselt tulistavad, on juba olemas. Aasta lõpus oli Vene poolel probleeme, kui automaatselt laskvad droonid ei suutnud eristada sõdureid ja tsiviilisikuid ning hakkasid tulistama külaelanikke," tõi Sell näite.

Selli hinnangul on toimunud Ukraina sõja tõttu muutus ka üldises suhtumises droonidesse kui sõjatehnikasse. "Seda näitavad ka Euroopa projektide taotlused. Kui neli või viis aastat tagasi olid militaarasjad taunitud, siis praegu on võimalik taotleda rahastust erinevatele militaarlahendustele, sealhulgas autonoomsetele droonidele," selgitas Sell.

Professor on kindel, et autonoomsed droonid, mis teevad jooksvalt reaalseid otsuseid, hakkavad olema relvajõudude osa. "Küsimus on selles, kas me suudame seda lõplikult kontrollida," tõdes ta.

Samas on arenevad droonilahendused kasulikud ka tsiviilelus. Lennuakadeemia õppejõu Oskar Saarepera sõnul mõjutavad need eelkõige ettevõtlust: "Kõige lihtsam näide on pakivedu: kas toidutellimuse või meditsiinipaki toob sulle kohale droon, mitte keegi jalgratta või autoga."

Saarepera sõnul pole aga sellised lahendused realiseerunud, sest lennundus on väga rangelt ohutusele suunatud valdkond. "Selleks ajaks, kui oled saanud sertifikaadi, on ülejäänud maailma areng juba eest ära jooksnud. Oleme veidras olukorras: tehnoloogia areneb kiiresti, aga et tuua see inimestele lähemale, peaks hoogu maha võtma ja keskenduma ohutuse tagamisele," nentis Saarepera.