Päikese atmosfäär ulatub Päikesest endast mitme miljoni kilomeetri kaugusele. Selle kõige välimine või ülemine kiht, Päikese kroon on umbes miljon kraadi kuum, kuid palju tuhmim kui Päikese pind, sest ta aine on väga hõre. Päikese krooni võib päikesevarjutuse ajal läbi tumeda klaasi palja silmaga näha.

Päikese krooni pind, mis on ühtlasi ka kogu atmosfääri pind, on defineeritud pinnana, millest väljapoole jõudnud osakesed pääsevad Päikese juurest pakku, ilma et Päikese magnetväli suudaks neid enam tagasiteele suunata. Neist osakestest saab siis päikesetuul.

Sam Badman ja ta kolleegid Ameerika Ühendriikidest Harvardi Ülikoolist on analüüsinud andmeid, mida on kogunud Päikese lähistel tiirutav ja seejuures kroonistki läbi sõitnud NASA kosmoseaparaat Parker Solar Probe. Analüüsi tulemusist annavad nad teada ajakirjas Astrophysical Journal Letters.

Krooni pind on sopiline ja muutlik, nii et päris tavamõistelist püsikaarti tast koostada ei saa, kuid tänu uutele andmetele ja nende töötlusele on teadmised Päikese atmosfääri piirpinna asukohast nüüd palju selgemad kui enne.

Selle pinna asukohta on tähtis teada, et paremini prognoosida näiteks niinimetatud kosmoseilma, päikesetuule puhanguid, mis võivad maapealseidki elektrisüsteeme ja Maa ümber tiirlevaid satelliite piltlikult öeldes sakutada.

Piirpinda teades saab täpsustada ka Päikest kirjeldavaid arvutimudeleid ja ehk paremini mõista muu hulgas sedagi, miks on Päikese kroon nii kohutavalt kuum. Päikest paremini tundes mõistame paremini ka teisi, palju kaugemal asuvaid tähti.

Päikese suurema aktiivsuse aegadel liigub atmosfääri välispind Päikesest kaugemale ja läheb ogalisemaks. Parker Solar Probe'iga saame nüüd neid tsüklilisi muudatusi lähemalt vaadelda.

Järgmise aktiivsusmiinimumi ajal ongi kavas Parker Solar Probe taas kord kroonist läbi lennutada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.