Ses piirkonnas, mis ulatub Päikesest umbes 50 korda kaugemale kui Maa orbiit, tiirutab must miljon jäist ja kivist taevakeha.

Neptuuni orbiit, kust alates Kuiperi vöö algab, asub umbes 30 korda Päikesest kaugemal kui Maa orbiit.

Pärisarvudes väljendatuna on mitmekümne kilomeetrise läbimõõduga kehi seal mudelite järgi sadu tuhandeid, ühest kilomeetrist väiksema läbimõõduga kehi aga sada miljardit või veelgi rohkem.

Otseselt nähtud on neist kehadest tänaseks siiski vaid umbes viit tuhandet.

Pikka aega ei olnud astronoomidel põhjust arvata, et Kuiperi vöö kehade orbiidid oleksid jaotunud selle suure piirkonna peale kuidagi muud moodi kui enam-vähem ühtaselt.

Kuni aastani 2011, mil teadlased avastasid, et ühes kohas tiirleb kenake hulk kehi seal siiski üksteisele vägagi lähedastel orbiitidel, moodustades selge tihenduse ehk nagu teadlased seda nimetama hakkasid, tuuma.

Nüüd aga on rühm Ameerika teadlasi avastanud veel ühe orbiitide tihenduse, mis on veel tihedam kui see eelnevalt avastatu.

Amir Siraj Princetoni Ülikoolist ja ta kolleegid nimetavad seda sisemiseks tuumaks, sest ta paikneb varem avastatud tuumast Päikesele lähemal.

Avastus tuli, kui teadlased söötsid 1650 Kuiperi vöö keha teadaolevad orbiidiandmed ette masinõppealgoritmile, mis otsis nende põhjal võimalikke struktuure, mille orbiidid võiksid moodustada.

Varem teada olnud tuuma leidis algoritm enamasti üles, aga alati, kui tal see välja tuli, siis ilmnes samal sessioonil ka veel üks teinegi tuum, ei kunagi vaid vana tuum üksi.

Uus, niinimetatud sisemine tuum paistab asuvat Päikesest umbes 43 korda kaugemal kui Maa orbiit ja kõik ta kehad tiirlevad Päikese ümber üsna ümarat, mitte piklikku orbiiti mööda.

Teadlastele tundub, et niisugune korrapärane struktuur peab olema rahulikult olemas olnud väga pikka aega, üsna Päikesesüsteemi algaegadest saati.

Oma tööst kirjutavad Siraj ja kaasautorid võrguvaramus arXiv.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.