Ümarmudil on väike ahvenaliste seltsi mudillaste sugukonda kuuluv kala. Ta on pärit Musta ja Kaspia mere piirkonnast ning levis Läänemerre laevade ballastveega. Esmakordselt avastati ta Gdanski lähistel 1990. aastal, Eestis aga Pärnu lahes 2002. aastal.

"Alguses oli teda vähe, kuid kümne aasta pärast oli arvukus juba märgatav ja 2012. aastal ulatus püük tonnini," meenutas toiduteadlane Rain Kuldjärv Vikerraadio saates "Huvitaja".

Sellest ajast alates on püügimahud kasvanud ning ainuüksi möödunud aastal püüti Eestis ligi 700 tonni ümarmudilat. Kalameestele on see osutunud tulusaks saagiks, kuid teadlastele pakub ta väljakutset just selle osas, kuidas võõrliiki väärindada.

Väike kala, suur pea

Ümarmudil on keskmiselt 15–20 sentimeetrit pikk ja tema pea moodustab suure osa kehast. "See tähendab, et fileed tuleb vähe ja ligi pool kalast läheb puhastamisel kaotsi," selgitas Kuldjärv. Samas on kala liha maitsev ja madala rasvasisaldusega, kuni üks protsent. See muudab ta väärtuslikuks nii tervislikus toitumises kui ka lemmikloomade toidus.

Kuna töödelda tuleb suurt hulka jääke, on teadlased uurinud, kuidas kasutada ka pead ja sisikonda. Nii on kõne alla tulnud väetiste ja loomasööda tootmine.

Eestis on ümarmudila väärindamise uuringuid tehtud juba mitu aastat. Praegu osalevad teadlased ka rahvusvahelises projektis, kus arendatakse välja uusi tooteid. Kuldjärve meeskond keskendub lemmikloomatoidule.

"Oleme katsetanud küpsiseid, kus 70–80 protsenti koostisest on ümarmudil. Lisame natuke jõhvikaid ja hernevalku, et tekstuur paremaks saada," rääkis ta. Lisaks tehakse külmkuivatatud snäkke ja madalal temperatuuril kuivatatud maiuseid.

Kuigi ümarmudil ei ole eestlastele harjumuspärane, on seda juba pakutud restoranides ja isegi suitsutatuna tarbijakatsetes. "Üllatuslikult hindasid inimesed suitsutatud ümarmudilat kõrgemalt kui suitsuräime. Seda nii maitse kui ka lõhna poolest. Välimus jäi aga miinuseks," sõnas Kuldjärv.

Kotlettide valmistamisel paistis kala silma heleda, valge ja mahlase lihaga, mis annab võrreldes räimega atraktiivsema tulemuse. "Supis ja pannil praetuna on ta samuti hea. Vaid fermenteerimiskatse, kus püüdsime matkida vürtsikilu, ebaõnnestus. Maitse ei tulnud õige," lausus teadlane.

Kuldjärve hinnangul on ümarmudilast saamas uus tavaline kala Eesti vetes. Tema arvates ei maksa võõrliiki enam peljata, vaid otsida võimalusi, kuidas seda kasutada. "Tegelikult on ümarmudil juba meie igapäevaosa. Ta ei ole räime ega kilu välja söönud, küll aga võib pakkuda uusi võimalusi nii köögis kui ka tööstuses," ütles ta.