Linnutee ümbrus võib väikestest kaaslasgalaktikatest kubiseda
Meie Linnutee galaktika ei ole mingi üksik hunt. Tal on terve hulk väiksemaid galaktikaid lähedal, tuntuimad neist Suur ja Väike Magalhãesi Pilv.
Nüüd selgub uuest teadusuuringust, et Linnuteel võib kaaslasgalaktikaid olla veel palju rohkem, kui seni on teatud ja arvatud.
Briti kosmoloogid jõudsid sellisele tulemusele, kui viisid kokku kõige täpsemad olemasolevad superarvuti-simulatsioonid ning mudeldasid meie galaktikat ja ta tuntud ning võimalikke kaaslasi uudsel matemaatilisel meetodil.
Selgus, et Linnuteel võib olla veel 80, võib-olla isegi sada kaaslasgalaktikat, mida meie ei tea, kuid mis tiirutavad ta ümber üsna lähedasel orbiidil. Praegu on kaaslasgalaktikaid teada umbes 60.
Uuring veel käib, aga selle senistest tulemustest on täna Durhami linnas jätkuval suurel astronoomiakonverentsil kavas ettekanne, millest Kuninglik Astronoomiaselts on põhipunktid juba ette avaldanud.
Uuringu arvutused põhinevad kosmoloogia standardmudelil ehk niinimetatud lambda-CDM-mudelil, teoorial, mille järgi tavalist, aatomitest koosnevat ainet on universumis ainult viis protsenti, niinimetatud külma tumeainet 25 protsenti ja tumedat energiat 70 protsenti.
Sellest teooriast tuleneb, et galaktikad tekivad suurte tumeainekuhjumite keskel. Siit tuleneb edasi, et Linnutee ümber võikski olla rohkem kaaslasgalaktikaid, kui seni nähtud.
Kui edasisil vaatlusil need kaaslased üles leitakse, saab kosmoloogia standardmudel selle võrra tuge juurde. On lootust, et mõnegi neist võib avastada näiteks äsja valminud Vera Rubini Observatoorium Tšiilis.
Isabel Santos-Santos ja ta kolleegid Durhami Ülikoolist väidavad, et Linnutee senitundmata kaaslased on äärmiselt tuhmid pisigalaktikad, mille ümbert on Linnutee oma võimsa raskusjõuga peaaegu kogu tumeaine ära tõmmanud.
Linnutee lähistelt on hiljutisemal ajal juba avastatud umbes 30 väga väikest ja tuhmi galaktikat ja uus uuring annab nüüd lootust leida lisa.
