Juba vanarahvas teadis öelda, et kui siil aeda tuleb, on see hea märk. "Meie legendides ja Eesti rahva folklooris on kirjas, et siilid hoidsid kodude juurest maod eemale, aga ka tulekahjud. Seega on siil olnud eestlaste jaoks läbi aegade väga positiivne loom," lausus loomaökoloog Tuul Sepp.

Juuli ja august on okaskerade teine poegimisaeg, mistõttu võib aias kohata siilipoegi. Eesti metsloomaühing on andnud väga konkreetsed soovitused, kuidas talitada, kui siil aeda tuleb. Esiteks ei tohi neile piima pakkuda. "See oli miski, mida näiteks minu lapsepõlves tehti, aga piim tekitab siilile kõhulahtisust ja on talle isegi ohtlik," rääkis Sepp. Kui on põuasem suvi, võib panna okaskerale madala nõuga vett. Süüa neile pakkuda ei tasu.

Siilidele meeldib ka liikuda laiemal territooriumil, sestap kondavad nad aiast aeda. "Me oleme Tartus soovitanud inimesel rajada aeda pisikesed läbikäigud või siiliväravad, et siil pääseks ühest aiast teise liikuma," sõnas Sepp.

Siilid hindavad aias väikest segadust. "Neile meeldivad kuurid, vanad puuriidad ja oksahunnikud. Siili jaoks tasub aeda jätta üks väike segaduse nurk," soovitas loomaökoloog.  

Vahel võib juhtuda sedagi, et siiliema satub õnnetusse. Näiteks jääb ta auto alla või trehvab kokku mõne kurja koeraga. Siilipojad ootavad ema tagasitulekut tavaliselt mõnda aega. Kui neil aga kõht väga tühjaks läheb, tulevad nad pesast välja ning hakkavad õue peal ringi tuterdama. 

"See on hetk, kus on õige korjata nad kingakarpi ning võtta ühendust Eesti metsloomaühinguga. Õue peal emata rändavad siilipojad on selge indikatsioon, et vanemaga on midagi juhtunud ja pojad vajavad eksperdi tuge selleks, et suureks kasvada," rääkis Sepp.

Tema sõnul jõuab iga aasta metsloomaühinguni järjest rohkem siile. See näitab üheltpoolt inimeste teadlikkuse kasvu, aga teisalt sedagi, et linnakeskkond on metsloomade jaoks kaunis ohtlik koht.

Euroopa andmed laiemalt näitavad siilide arvukuse langust. Languse taga peitub eeskätt tihedam liiklus ja teedevõrk, ent ka intensiivse põllumajanduse ja linnaehituse tõttu toimuv elupaikade kadu ning killustumine.

Eesti kohta aga täpsed andmed puuduvad. "Sellepärast on mul ka väike üleskutse, et kõik, kellele meeldib linnaruumis loomi kohata, võiksid aidata kaasa andmekogumisele," sõnas Sepp. Selleks tuleb mobiiltelefoni laadida rakendus nimega PlutoFGO. Selle kaudu saab anda teadlastele teada kohtumisest teistegi metsloomade ja taimeliikidega. Uurijad saavad andmeid analüüsida ning soovitada näiteks leevendusmeetmeid või rohekoridoride rajamist.