Meteoriidikild muutis Päikesesüsteemi ajalugu
Mõnikord võib ka väikeste asjade põhjal teha mastaapseid järeldusi. Näiteks võib pisike meteoriidikild muuta meie arusaamist Päikesesüsteemi ajaloost.
Teadlased ongi nüüd ühe vaid 50-grammise kivitüki uurimisest järeldanud, et noore Päikesesüsteemi käekäik erines mõnevõrra seni ette kujutatust.
Kui seni on arvatud, et Päikesest kaugemal asuvad planeedid hakkasid tekkima natuke hiljem kui Päikesele lähemal asuvad planeedid, siis nüüd tundub, et mõlema planeedirühma teke oli enam-vähem üheaegne.
Planeedid arvatakse tekkinuvat noort Päikest ümbritsenud gaasi- ja tolmuketta kohatistest tihendustest, millest kujunesid üha kasvavad, omavahel kokku põrkavad, liituvad ja lagunevad tahked kehad, millest, kui ulatuslikum ühinemine korda läks, saidki lõpuks planeedid.
Teadlased on välja arvutanud, et sisemised planeedid, nende seas Maa, tekkisid umbes neli miljardit 566 miljonit aastat tagasi. Välimiste planeetide, nagu näiteks Jupiteri tahked tuumad on seni arvatud tekkinuvat vaid neli miljardit 563 miljonit aastat tagasi.
Kolme miljoni aastane vahe arvati tulenenuvat sellest, et Päikesest kaugemal oli rohkem jääd ja vett, mis aeglustasid tekkivate planeetide sisetuuma ülessulamist ja seeläbi ka planeetide üldist arengut.
Nüüd aga on teadlased uurinud meteoriiditükikest, millele on nimeks pandud NWA 12264 ja mis osteti 2018. aastal Maroko kaubitseja käest.
Ben Rider-Stokes Inglismaalt Milton Keynesi Avatud Ülikoolist ja ta kolleegid tegid meteoriidi isotoopkoostise põhjal kindlaks, et see on pärit väljastpoolt Päikesesüsteemi asteroidivööd, tänaste suurte gaasplaneetide mängumaalt, ja tundub pärinevat mõne moodustumisjärgus olnud, kuid kokkupõrkes purunenud või tõsiselt kahjustada saanud planeedi vahevööst.
Meteoriidi materjali vanuse määramisel tabas teadlasi aga üllatus: see oli umbes neli miljardit 564 miljonit aastat vana.
See tähendab, et meteoriidi emataevakeha, Päikesest suhteliselt kaugel tekkimas olnud planeet oli olemas olnud juba sel ajal, kui ka Päikesele lähemad planeedid olid senise ettekujutuse järgi alles tekkima hakanud.
Rider-Stokes ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Communications Earth & Environment, et nende avastus on kooskõlas ka eksoplaneetide tekke kohta teada olevaga, sest ka mõnede tähtede ümber parajasti keerlevaid planeeditekkekettaid vaadates tundub, et teke käib kõikidel kaugustel tähest ühes tempos.
