Nagu pajud teavad, võib siin mõnikord kasu olla korralikust väljamagamisest või siis vähemalt väikesest uinakustki.

Saksa teadlased on hiljutises uuringus täpsustanud, milline just see väike uinak võiks välja näha.

Anika Löwe ja ta kolleegid Hamburgi Ülikoolist palusid 90 katseisikul hoolega jälgida ekraanil liikuvaid täppe.

Täppe oli sadu ja nad liikusid kiiresti. Katseisiku ülesanne oli määrata täppide liikumise suund.

Katseisikute teadmata oli ülesandesse kodeeritud lahendamist aitav vihje: täpi liikumissuunale hakkas ajapikku üha sagedamini osutama täpi värv.

Katse esimene voor vältas 25 minutit ja selle jooksul taipas 15 osalejat nipi ära ja asus seda kasutama.

Ülejäänud 75 osalist ootas teine voor, aga enne seda juhatati nad vaiksesse hämarasse ruumi, kus paluti paarkümmend minutit magada, ajuaktiivsust jälgivad elektroodid küljes.

Teises katsevoorus, pärast uinakut, taipas suurem osa inimesi lahendamist hõlbustava värvinipi ära.

Siin ongi nüüd katses ilmnenud iva: taipamise tõenäosus sõltus sellest, kui sügavalt oli katseisik maganud.

Neist, kes ei olnud üldse sõba silmale saanud, taipas täppide värvi ja suuna vahelise seose ära 55 protsenti.

Neist, kes olid uinunud, kuid jäänud kõige kergemasse unestaadiumi N1, oli taipajaid 64 protsenti.

Veelgi sügavamasse staadiumi N2 jõudnuist saavutas taipamise 86 protsenti.

N1-staadiumi unes on inimene lõdvestunud ja võib näha ka kergemaid fantaasiapilte, kuid ärkab äratuse peale veel kergesti.

N2-staadiumis hakkab juba kehatemperatuur langema ja südamelöögid aeglustuvad ning inimest äratada ei ole enam niisama lihtne.

Nii et soovitus: kui tahate taipu väikese uinakuga teravdada, siis ärge piirduge kõige kergema unega, vaid võtke asi ette pisut põhjalikumalt.

Mis magades õigupoolest juhtub, et taip ergastub, ei ole teadusele teada.

Ses uuringus teada saadust kirjutavad Löwe ja kaasautorid ajakirjas Plos Biology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.