Kuu esipool on seest soojem kui tagapool
Mõnikord öeldakse, et kuuvalgus on külm. Aga tegelikult võib Kuu pinnal päikese käes päris soe olla, üle saja kraadi, ja sügavalt pinna alt on Kuu veelgi kuumem, kuni eriti suures sügavuses, tuumas enam kui tuhande kraadini välja. Selle poolest sarnaneb Kuu meie oma maakeraga, mis on samuti seest soe.
Nüüd aga selgub, et sisemine soojus ei ole kõigis Kuu geograafilistes piirkondades jaotunud päris ühtlaselt.
Ameerika teadlased järeldavad Kuu ümber tiirutanud kosmoseaparaatidega tehtud gravitatsioonimõõtmiste põhjal, et Kuu esikülg, see poolkera, mis on pidevalt Maa poole pööratud, on mõnesaja kilomeetri sügavusel võib-olla isegi mitusada kraadi soojem kui Kuu tagakülje alused alad samal sügavusel.
Aastail 2011 ja 2012 tiirutasid Kuu ümber NASA tehiskaaslased Grail A ja Grail B, mis mõõdistasid Kuu gravitatsioonivälja, selle ruumilisi ebaühtlusi ja ajalisi muutusi.
Mõned neist muutustest olid seotud sellega, kuidas Kuu oma piklikul orbiidil ümber Maa tiirles. Siin olid mängus Maa loodejõud, mis venitasid ja pressisid sügaval Kuu pinna all paiknevat materjali, umbes nõndasamuti, nagu Kuu enda loodejõud, mis kutsuvad esile kõigile teada meretõuse ja -mõõnu, toimetavad peale selle ka maakera kivistes sügavustes.
Kuusügavuste materjal loksus natuke siia-sinna, ja kaks tublit Grail-satelliiti mõõtsid ära selle loksumise mõju Kuu gravitatsiooniväljale.
Kuid kui NASA teadlane Ryan Park ja ta kolleegid mõõtetulemusi analüüsisid, siis panid nad tähele, et Maa loodejõududest tulenevad gravitatsioonivälja kõikumised olid Kuu esiküljel mõnevõrra tugevamad kui tagaküljel.
Seletuseks seadsid nad üles mitu hüpoteesi, muu hulgas poolkerade pinnaaluse materjali keemilise koostise erinevuse. Kuid kõige paremini käis mõõtetulemustega kokku seletus, et Kuu vahevöö — koore ja tuuma vahelise kihi — temperatuur on poolkeradel erisugune.
Kõrgema temperatuuri tõttu on Kuu esipoole süvakivimid pehmemad kui tagapoolsed süvakivimid, miska suudavad Maa loodejõud neid rohkem väntsutada.
Park ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature, et Kuu vahevöö sügavamate kihtide temperatuur võib kahel poolkeral erineda saja kuni kahesaja kraadi võrra.
Miks Kuu kaks poolt seest erisuguse temperatuuriga on, ei tea tea teadlased kindalt öelda; võib-olla sõltub see näiteks sellest, milliseid asteroide on kuskil kandis Kuule kukkunud.
Igal juhul näeb Kuu esikülg ka pinnavormide poolest hoopis teistsugune välja kui tagakülg. Nüüd selgub, et see teistsugusus ulatub ka sügavamale.
