Ma ei saa välistada, et olete hulluks läinud, kuid selle linnuvaatluse põhjal ei ole põhjust hullust kahtlustada, sest faasaneid peetakse meil kodudes ja aeg-ajalt pääsevad nad plehku. Pagenud lind võib kevadel ja suvel edukalt looduses omapäi hakkama saada, kuid talve nad meie tingimustes reeglina üle ei ela – ei ole see lind meie jaheda kliimaga kohanenud, kuid olude soojenedes ei ole pagenud linnu edukas talvitamine välistatud. Seda juhul, kui tal õnnestub kiskjate küüsist pääseda, sest faasan on üsna silmatorkav lind. 

Meie oludes on tegu seega võõrliigiga, kes ei peaks vabalt ringi uitama. Otsest ohtu ta siiski teadaolevalt meie loodusele ei põhjusta, kuid iial ei või teda, millal olud muutuvad ja paarist plehku pääsenud linnust võib probleem saada. Sarnaseid näiteid leiab lindude hulgast üle ilma, näiteks Euroopas on vangistusest plehku pääsenud kaeluspapagoid ohuks puuõõnes pesitsevaile nahkhiirtele ja lindudele.

Kaelustuvide rohkus

Kui üldiselt ei ole meie metsalindude seisund kiita – mitmete vanade metsade liikide arvukus on raiete tõttu langemas, siis metsas on kaelustuvide arvukus on vähemalt viimase 15 aasta jooksul stabiilne või mõõdukalt kasvanud. Seda ilmselt seetõttu, et ta on generalist, kes saab hakkama nii metsas kui ka kultuurmaastikul inimese läheduses. Linnades on aga kaelustuvide arvukus jõudsalt kasvanud, seda ütlen enda kogemusest. 

Kui mujal Euroopas on liik väga tavaline linnalind, siis meie linnades on arvukamaks muutunud viimase kümnekonna aasta jooksul. Ta võib pesitseda pargis, kalmistul, väikeses metsatukka, üksikul puul majade vahel, hoonetel. Viimase arvukushinnangu kohaselt pesitseb Eestis kuni 70 000 kaelustuvi paari.

Silma- ja kõrvatorkavad on nad samuti. Meie tuvidest on nad suurimad, roosakaslilla sulestikuga, kaelal selge valge laik. Nende madal uhhuutamine kostab kaugele ja on kergesti äratuntav.