Kuid milleks need laigud tegelikult on? On pakutud, et tegu on varjemustriga, mis aitab eelkõige kaelkirjakupoegadel valgussäbrulises põõsastikus kiskjatele märkamatuks jääda.

Aga on ka teine hüpotees — võib-olla aitavad muust karvastikust tumedamad laigud kaelkirjakutel kehatemperatuuri reguleerida. Just seda teist hüpoteesi otsustasid Šveitsi teadlased järele proovida.

Alexia Mouchet Zürichi Ülikoolist ja tema kolleegid uurisid lähemalt enam kui 800 Tansaanias elavat kaelkirjakut.

Nad käisid kaheksa aasta jooksul, aastatel 2012 kuni 2020 loomi korduvalt vaatlemas. Just karvastiku laikude järgi said nad loomadel vahet teha ning jälgida järjepidevalt ühtede ja samade loomade käekäiku vaatlusest vaatlusse.

Nad panid tähele, et väikeste ümarate piirjoontega laikudega kaelkirjakupoegi jäi rohkem ellu, võrreldes teistsuguste laikudega kaelkirjakupoegadega.

Täiskasvanud isastele kaelkirjakutele andsid ellujäämiseelise kas väikesed ja ümarapiirjoonelised laigud või siis suured ja nurgelised laigud.

Teisalt, neil aegadel, mil õhutemperatuur püsis aastaaja keskmisest kraadi või paar madalamal, jäid paremini ellu hoopis suurelaigulised kaelkirjakupojad ning ka suurelaigulised täiskasvanud isasloomad.

Kui aga ilmad läksid kraadi või paar keskmisest soojemaks, siis jäid paremini ellu väiksemate laikudega loomad.

Nüüd arutlevad Mouchet ja tema kaasautorid võrguvaramusse EcoEvoRxiv üles pandud artiklis, et võib-olla aitavad väiksemad laigud soojemaid aegu paremini üle elada seepärast, et olles muust karvastikust tumedamad, neelavad nad rohkem päikesesoojust kui muu karvastik, mistõttu annab just laikude väiksus liiga suure sooja käes loomale eelise.

Võimalik on ka, et oma osa on mängida laikude all paikneval tihedamal veresoonte võrgustikul. Arvatakse, et külma käes võivad need veresooned soojuse säästmiseks kokku tõmbuda. Just sel põhjusel võivad suuremad laigud aidata üle elada jahedamaid aegu.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.