Pole just harva, kui keegi pahandab millegi puuduse üle. Isegi kui nende vaigistamiseks on öeldud, et sõdadest puudust pole. Pealegi tuleb üks kohe juurde. Stardipauk anti juba ning ilmselt on tegemist tõelise maailmavallutusega.

USA suure päevalehe The Washington Posti teisipäevase numbri üleni mustal leheküljel seisab suurte valgete tähtedega teadaanne USA presidendile, et Ameerika peab võitma tehisintellekti sõja. Tegemist ei ole ajalehetoimetuse pöördumisega. Tegu oli ostetud reklaampinnaga, mille vahendatud sõnumile kirjutas alla äsja 28. sünnipäeva pidanud Alexander Wang.

Wang on ühtlasi maailma kõige noorem oma ettevõtlikkuse toel sirgunud miljardär. Tema äriline tulemuslikkus rajaneb üheksa aasta eest asutatud arendusettevõttel, mis vahendab soovijatele tehisargu ehk TI-ga seotud teenuseid üle maailma. Temast peetakse lugu nii erialastes kui ka poliitilistes ringkondades. Esmaspäeval kuulus ta USA presidendi inauguratsioonile kutsutud valitud seltskonna sekka ning osaleb Davoses toimuval maailma majandusfoorumil.

Hiina päritolule viitavast nimest ja välimusest sõltumata on tegemist mitmenda põlve ameeriklasega. Küll aga on Wangi sõjakuse objektiks Hiina ja seejärel ülejäänud maailm. Teisisõnu kõik, kes on asunud ameeriklastega võidu TI-d arendama. Tema nägemuses peab USA valitsus kujundama TI-poliitikat, nagu oleks sõjas. Riigi edu ja julgeolek sõltuvad arvutuslikust võimsusest, kuna sellel rajaneb TI võimekus. Wang kutsub uut valitsust vähendama TI arengut takistavaid regulatsioone, kuna need ohustavat riigi huve.

Öeldakse, et sõjas ja armastuses on kõik lubatud. Sel juhul tuleb keskenduda sõjale. USA uue valitsuse kavandatud tariifide, Gröönimaa, Panama ja isegi Kanada vallutamisega seoses ei viita miski armastusele. Kiiresti ägestuvale võistlusele osutab ka presidendi esimese tööpäeva korraldus tühistada TI-mudeleid arendavatele ettevõtete järelvalveks kehtestatud meetmed.

USA-s loodi TI-ohutusstandardite raamistik 2023. aasta sügisel, sooviga kaitsta eraelu puutumatust, ennetada kodanikuõiguste rikkumisi ning tagada riigi julgeolek. Mõnele kohustusele allumine oli vabatahtlik. Küll aga pidid suured TI-arendajad jagama föderaalvalitsusega oma ohuhinnanguid ja muud oluliseks peetud teavet. Suured olid reeglite poolt. Nende hulgas Elon Musk, kes pidas kontrollimatut TI arengut inimkonda ohustavaks.

Väiksemad tegijad pidasid seevastu reegleid nende konkurentsivõimet pärssivaks, kellest paljud toetasid Trumpi kampaaniat. Suuremat osa maailma võimsamatest tehisintellekti mudelitest omavas ja arendavas riigis kulgeb alates esmaspäevast töö ilma juhisteta.

Päev hiljem kuulutas uus president välja vähemalt poole triljoni dollari suuruse TI-arendusgrandi. Sõnastus ja kiirustamine väärivad tähelepanu. Raha pole veel reaalselt eraldatud ega isegi leitud. Lisaks on üks teatud suure mõjuga tegelane selle idee vastu. Kava on siiski reaalne ja haarab vähemalt kahte suurt rahastajat: Jaapani taustaga investeerimisfondi Softbank, sarnase profiiliga Ühinenud Araabia Emiraatide tehnoloogia fondi MGX ja mitmeid tehnoloogiaettevõtteid eesotsas OpenAI-ga. Üles on loetletud veel Microsoft, NVIDIA, Oracle ja Arm.

Eesmärk on presidendi nelja-aastase valimisperioodi jooksul investeerida kohalikku TI taristusse ja luua tuhaneid uusi töökohti. Esimesel aastal peaks panustatama 100 miljardit ja siis perioodi lõpuni veel kuni 500 miljardit dollarit.

Tulles tagasi Alexander Wangi üleskutse juurde, rõhutab ka Donald Trump, et riigis tuleb investeerida arvutuslikku võimsusesse palju rohkem. Hetke olukord on vastupidine. Riik investeerib ülikoolide kaudu 90 protsenti rahast algoritmide arendamisesse ja vaid kümme protsenti kulub taristule. Wangi hinnangul oleks vaja taristu rajamisele panustada 60 protsenti, 30 protsenti kuluks õppimise aluseks olevatele andmetele ja kümne protsendi eest tegeletaks algoritmidega.

Teatud suure mõjuga tegelane, kes on selle idee vastu, kirjutas endale kuuluvas sotsiaalmeediasäutsus mürgiselt, et talle teada usaldusliku siseinfo põhjal on Softbank kokku saanud vaid kümme miljardit dollarit. Pole selge, kas neid teateid tohib enam säutsudeks nimetada, aga kirjutaja isikus võib olla kindel. See oli Elon Musk.

Musk on üks OpenAI asutajatest. Kui ta ettevõtte juurest lahkus, kiskus see üles vihase vastasseisu ja ta hakkas arendama oma TI-d. Lisaks lubas ta Trumpi uues valitsuses kokku hoida kaks triljonit dollarit. Nüüd spekuleeritakse veel ühe sõja võimalikkusest, mis võib vallanduda Muski ja Trumpi konfliktist.

Maailma TI-sõjale mõeldes on mitu kattuvust riikide vaheliste sõdadega. Esiteks territoriaalse ekspansiooni mõttes, kuna TI abil vallutatakse alasid. Majanduslik kontroll on iseenesest mõistetav. Riigikaitse puhul on oluline, kellele kuulub teisi ohustav TI. Ideoloogia ja religiooni leviku mõttes joondub kõik peagi TI-põhiselt ja räägitakse isegi uuest usundist. Kontroll strateegiliste ressursside üle on ju küsimus, kellele kuulub kõige võimekam TI.

Alles jäävad veel natsionalism, kättemaks ja poliitilise korra kukutamine. Mõnes nägemuses on need juba sündiva TI enda eesmärgid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".